Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | P. Süda, Suur-Tõll... | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | Suur Tõll, Saaremaa vägimees: Eestlaste ennemuistne jutt/Saaremaa-rahva suust 20-ne aasta jooksul kokkukorjanud P. Süda Tallinn: T. Pihlakas, 1889 (Tallinn: H. Mathiesen) |
||||||
| Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1889 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala päritolukoht | Saaremaa |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | mägi, puu, kabel, kirik | ||||||
| Tegelased | kurat, hiid | ||||||
| Žanr | muist, u | ||||||
| Jututüüp | Kabelimägi - koht, kuhu Suure-Tõllu poeg Pälli kabelit püüdis ehitada ja mille Kurit öösel lammutas; Ka Tõllu kiriku ehitus Kassigul lõhuti öösiti. Kiriku asemel pihlakas - karjane puutus puusse, veski läks põlema. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Kassiku kiriku ase | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||
| Vana küla | Leedri? | ||||||
| Vana talu | Kassikäpa? | ||||||
| Täpsem asukoht | Kassiku pere taga põllul. Pihlakas kasvab kirikuplatsil. | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Kabelimägi | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||
| Vana küla | Leedri | ||||||
| Täpsem asukoht | Leedri ja Pälli küla vahel mäeseljandikul | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Uus küla | Leedri | ||||||
| Märkus | Kabeliväljal? | ||||||
| Tekst | |||||||
| KAKS NURJALÄINUD EHITUST Kunni vana Tõll Ristamäel magas, senni oli ka poeg Kihelkonna kirikut valmis saanud. Nüüd pidivad nemad teist tööd ette võtma, sest nemad olivad jo niisamasugused, kui tänapäised saarlased, kes sugugi ilma tööta ei taha seista ega ilma asjata aega viita. Kui poeg kuulis, et isa Tõll Kassiku kirikut oli ehitama hakkanud, mida ta [tahtis ehitada] Kassiku künkale, mis rohkest 2 versta Hirmuste mäelt põhja-homiku pool on, kus Tõll, nagu teate, kord puhkas, kus käes oleva aastasaja hakatuses veel [on] kirikumüürid, mis pooleli ehitada jäänud, iga möödamineja teekäijale silma paistnud. Praegu ei ole seal muud, kui kiriku jalg (vundament) veel küllalt tunda. Siis võttis poeg kabeliehitust ette, mida ta Kihelkonna kirikkonna Lümanda mõisa ligidale Leedri ja Pälli küla vahele veikese mäeseljandiku peale pidi ehitama, mis kohta sest ajast Kabelimäeks kutsutakse. Seal paikas peab praegugi ehituse kivirusud näha olema rahvaraamatu toimetajale tunnistuseks, et jutt õige on. Sealt prügi seest on mõne aja eest veel kuld- ja hõbeasju leitud, mida juhtumist küll tänapäise rahval enam ei pea õnneks juhtuma. Mikspärast see kabel mitte ei ole üles ehitatud, on sest tulnud, et niipalju tööd, kui päeval on ehitatud, öösel jälle ära laudati. Kes seda paha tööd siis teinud? Seda süüd aetakse Kuriti peale, keda Pälli kukk kord käskinud kinni võtta, misläbi tal korda ei läinud Kihelkonna kiriku uksed kinni matta. Et see kabeli ehituse töö sel viisil ei võinud edasi minna, võib igaüks isegi arvata. Seega jättis poeg seda tööd käsile ja seisab Pälli kabel tänagi ehitamata. Kuda poja käsi kabeli ehitamisega pahaste käis, nõndasama käis Tõllu käsi Kassiku künkal kiriku ehitamisega. Müürid olivad pea valmis saamas, siis tuli paha lugu: mis päeva ehitati, seda öösi laudati. Paha tööd arvati jällegi Vanapoisi suguvõsa peale. Et Kurit oma kurja tööd nii kuradi moodi salaja tegi, et Tõll tema jälgile ei saanud, seega pidi kiriku ehitus ka siin paikas käsile jääma. Kellel aga lusti on, võib kas hommepäev vaatama minna. Kiriku jalg on veel selgest tunda Kassiku pere taga põllul [vrd. lk. 89]. Pihlakapuu kasvab kirikuplatsil, kui põllu peremees teda veel ei ole ära raiunud. Ja kui seda oleks ehk saaks tehtud, selle läbi saaks palju äkilisi tormisid tulema, mis tuuleveskide tervisele ei pea hea olema. Praegune naljakas jutt kuulutab nõnda. Kord on pere karjapoiss kirvega ühe täkke selle pihlakale külge löönud ja sest olla selle pere pukkveski põdema hakanud. Kas see jutt üsna õige on, seda vastutamist ei julge ma enese peale mitte üksi võtta. Kui keegi selget otsust nõuab, vaatku ise järele. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| KAKS NURJALÄINUD EHITUST Kunni vana Tõll Ristamäel magas, senni oli ka poeg Kihelkonna kirikut valmis saanud. Nüüd pidivad nemad teist tööd ette võtma, sest nemad olivad jo niisamasugused, kui tänapäised saarlased, kes sugugi ilma tööta ei taha seista ega ilma asjata aega viita. Kui poeg kuulis, et isa Tõll Kassiku kirikut oli ehitama hakkanud, mida ta [tahtis ehitada] Kassiku künkale, mis rohkest 2 versta Hirmuste mäelt põhja-homiku pool on, kus Tõll, nagu teate, kord puhkas, kus käes oleva aastasaja hakatuses veel [on] kirikumüürid, mis pooleli ehitada jäänud, iga möödamineja teekäijale silma paistnud. Praegu ei ole seal muud, kui kiriku jalg (vundament) veel küllalt tunda. Siis võttis poeg kabeliehitust ette, mida ta Kihelkonna kirikkonna Lümanda mõisa ligidale Leedri ja Pälli küla vahele veikese mäeseljandiku peale pidi ehitama, mis kohta sest ajast Kabelimäeks kutsutakse. Seal paikas peab praegugi ehituse kivirusud näha olema rahvaraamatu toimetajale tunnistuseks, et jutt õige on. Sealt prügi seest on mõne aja eest veel kuld- ja hõbeasju leitud, mida juhtumist küll tänapäise rahval enam ei pea õnneks juhtuma. Mikspärast see kabel mitte ei ole üles ehitatud, on sest tulnud, et niipalju tööd, kui päeval on ehitatud, öösel jälle ära laudati. Kes seda paha tööd siis teinud? Seda süüd aetakse Kuriti peale, keda Pälli kukk kord käskinud kinni võtta, misläbi tal korda ei läinud Kihelkonna kiriku uksed kinni matta. Et see kabeli ehituse töö sel viisil ei võinud edasi minna, võib igaüks isegi arvata. Seega jättis poeg seda tööd käsile ja seisab Pälli kabel tänagi ehitamata. Kuda poja käsi kabeli ehitamisega pahaste käis, nõndasama käis Tõllu käsi Kassiku künkal kiriku ehitamisega. Müürid olivad pea valmis saamas, siis tuli paha lugu: mis päeva ehitati, seda öösi laudati. Paha tööd arvati jällegi Vanapoisi suguvõsa peale. Et Kurit oma kurja tööd nii kuradi moodi salaja tegi, et Tõll tema jälgile ei saanud, seega pidi kiriku ehitus ka siin paikas käsile jääma. Kellel aga lusti on, võib kas hommepäev vaatama minna. Kiriku jalg on veel selgest tunda Kassiku pere taga põllul [vrd. lk. 89]. Pihlakapuu kasvab kirikuplatsil, kui põllu peremees teda veel ei ole ära raiunud. Ja kui seda oleks ehk saaks tehtud, selle läbi saaks palju äkilisi tormisid tulema, mis tuuleveskide tervisele ei pea hea olema. Praegune naljakas jutt kuulutab nõnda. Kord on pere karjapoiss kirvega ühe täkke selle pihlakale külge löönud ja sest olla selle pere pukkveski põdema hakanud. Kas see jutt üsna õige on, seda vastutamist ei julge ma enese peale mitte üksi võtta. Kui keegi selget otsust nõuab, vaatku ise järele. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Kirjandus | HVM II | ||||||
| Sisu kommentaar | Tõll, Tõllu poeg; Kurit - Vp poeg | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 32125 | ||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
| Sisestuskuupäev | 13.08.2018 | ||||||
| Lisatud | 13.08.2018 14:56 | ||||||
| Viimati muudetud | 16.08.2018 15:29 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | |||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||