Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide P. Süda, Suur-Tõll...
Täisviide Suur Tõll, Saaremaa vägimees: Eestlaste ennemuistne jutt/Saaremaa-rahva suust 20-ne aasta jooksul kokkukorjanud P. Süda
Tallinn: T. Pihlakas, 1889 (Tallinn: H. Mathiesen)
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1889
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
P. Süda
Pala päritolukoht Saaremaa
Teksti sisu
Objekti liik kirik, mägi, torn
Tegelased hiid, isik
Žanr mst
Jututüüp Tõll ehitab Mustjala, Tõllu poeg Kihelkonna kiriku; isa viskab poja kiriku torni maha, mis Kellakoja mäele langeb.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kellakoja mägi
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Vana küla Kihelkonna
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Kihelkonna
Koht 2
Objekti nimetus KIhelkonna kirik
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Vana küla Kihelkonna
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Kihelkonna
Koht 3
Objekti nimetus Mustjala kirik
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Mustjala
Vana küla Mustjala
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Mustjala
Tekst
TÕLL EHITAB MUSTJALA JA POEG KIHELKONNA KIRIKUT
[134.] Kui vana Tõll Mustjala kiriku ehitamist ette oli võtnud, ei mõtelnud ta sugugi selle peale, et tema poeg ka midagi ehitust julgeks ette võtta. Aga ta poeg oli, niikohe kui ta teada sai, et vanamees Mustjalas töös on, uut Kihelkonna kiriku ehitust peale hakanud. Töö läks mõlemate käte all enam kui jõudsaste edasi.
Kui vana Tõll Mustjala kiriku oli valmis saanud, sai ta rahva käest kuulda, et poeg Kihelkonnale kirikut ehitab. Pealegi sai talle ette räägitud, et poja kirik olla täielikum, kui tema oma töö. Siis läks Tõll seda tööd vaatama.
Kes neid kahte, praegust Kihelkonna ja endist Mustjala kirikuid mõlemaid on näinud, see teab küll, kui suur vaks vahet nende ehitustel oli, sellepärast sai vana Tõllu hing punaseks, kui ta poja kirikut palju täielikuma ja paremini ehitatud leidis olevat, kui tema oma töö. Et poeg seda mäe alla ehitanud, oli poja rumalusest ainus märk, mis vana Tõllu meelt natuke jahutas. Aga et kirik nii kõrge ja pika torniga oli, see pahandas vanameest nõnda, et nõuks võttis seda puruks visata, mis ta ka pojale kuulutas. Poeg tundis isa kõva ja murdmata südant ja oli kurb sellepärast.
Vana-Tõll läks pahas meeles põhja poole, leidis Oiu metsast ühe kivi, mis ta meelepärast oli, sellega viskas ta Kurevere ja Tammese küla vahelt mäekünka otsast kiriku pihta, mis aga õnneks mitte kõik seda ilusat kirikut ei rikkunud, vaid üksi torni võlvidest saadik maha murdis [134 B]. Torn langes Kellakoja mäele maha, kuhu poeg pärast madala poolinetu torni ehitas, mis praegugi seal seisab, kuhu kellad ülesse seati [127 C]. Kihelkonna kiriku kellad öeldakse üle Saaremaa kõige paremad kellad olevat. Kivi, miska Tõll visanud, olla vist ise ka katki läinud, et seda praegu kellegile ei või näha pakkuda. Poeg pole aga vana Tõllu kiuste enam julgenud kirikule torni teha, vaid jäänud tornijalg sealtsaadik seisma, kust Tõll teda maha viskanud. Seisab praegugi niisama.
R.R.st.
Redigeeritud tekst
TÕLL EHITAB MUSTJALA JA POEG KIHELKONNA KIRIKUT
[134.] Kui vana Tõll Mustjala kiriku ehitamist ette oli võtnud, ei mõtelnud ta sugugi selle peale, et tema poeg ka midagi ehitust julgeks ette võtta. Aga ta poeg oli, niikohe kui ta teada sai, et vanamees Mustjalas töös on, uut Kihelkonna kiriku ehitust peale hakanud. Töö läks mõlemate käte all enam kui jõudsaste edasi.
Kui vana Tõll Mustjala kiriku oli valmis saanud, sai ta rahva käest kuulda, et poeg Kihelkonnale kirikut ehitab. Pealegi sai talle ette räägitud, et poja kirik olla täielikum, kui tema oma töö. Siis läks Tõll seda tööd vaatama.
Kes neid kahte, praegust Kihelkonna ja endist Mustjala kirikuid mõlemaid on näinud, see teab küll, kui suur vaks vahet nende ehitustel oli, sellepärast sai vana Tõllu hing punaseks, kui ta poja kirikut palju täielikuma ja paremini ehitatud leidis olevat, kui tema oma töö. Et poeg seda mäe alla ehitanud, oli poja rumalusest ainus märk, mis vana Tõllu meelt natuke jahutas. Aga et kirik nii kõrge ja pika torniga oli, see pahandas vanameest nõnda, et nõuks võttis seda puruks visata, mis ta ka pojale kuulutas. Poeg tundis isa kõva ja murdmata südant ja oli kurb sellepärast.
Vana-Tõll läks pahas meeles põhja poole, leidis Oiu metsast ühe kivi, mis ta meelepärast oli, sellega viskas ta Kurevere ja Tammese küla vahelt mäekünka otsast kiriku pihta, mis aga õnneks mitte kõik seda ilusat kirikut ei rikkunud, vaid üksi torni võlvidest saadik maha murdis [134 B]. Torn langes Kellakoja mäele maha, kuhu poeg pärast madala poolinetu torni ehitas, mis praegugi seal seisab, kuhu kellad ülesse seati [127 C]. Kihelkonna kiriku kellad öeldakse üle Saaremaa kõige paremad kellad olevat. Kivi, miska Tõll visanud, olla vist ise ka katki läinud, et seda praegu kellegile ei või näha pakkuda. Poeg pole aga vana Tõllu kiuste enam julgenud kirikule torni teha, vaid jäänud tornijalg sealtsaadik seisma, kust Tõll teda maha viskanud. Seisab praegugi niisama.
R.R.st.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Tõll, Tõllu poeg
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32105
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 13.08.2018
Lisatud 13.08.2018 10:25
Viimati muudetud 16.08.2018 15:32
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala