Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide P. Süda, Suur-Tõll...
Täisviide Suur Tõll, Saaremaa vägimees: Eestlaste ennemuistne jutt/Saaremaa-rahva suust 20-ne aasta jooksul kokkukorjanud P. Süda
Tallinn: T. Pihlakas, 1889 (Tallinn: H. Mathiesen)
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1889
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
P. Süda
Pala päritolukoht Saaremaa
Teksti sisu
Objekti liik loss
Tegelased hiid, isik
Žanr muist
Jututüüp Pireti surm - mure võõra rahva saabumisest ja nende kantsi ehitusest viib hauda; Suur-Tõllu lapsepõlv.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kuressaare piiskopilinnus
Rahvapärane nimi kants
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kaarma
Vana küla Kuressaare
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Kuressaare
Tekst
PIRETI SURM JA SUUR-TÕLLU LESEPÕLV
Kui Suur-Tõll seda lugu, mis temal pähklilkäimise reisi peal juhtunud, mis ta näinud ja teinud, oma naise ja pojale oli jutustanud, ja ka seda, et üks võeras rahvasugu isamaale on asunud ja aset võtnud ja et need samad merekaldale kantsi ehitanud, mis mehe viisil valmistatud, mida ta kõhuga müsates ümber ei saanud, saanud Piret väga kurvaks ja jäänud haigeks. Kui Piret saunaehituse ajal ahju kerisekiva korjas ja see kivi, mis Kõiguste mõisa karjamaal tänapäev veel seisab, tema varvaste peale kukkus [44], sestsaadik on jooksvatõbi ta ihu sees aset võtnud ja talle suurt vaeva teinud. Aga nüüd, nii kurbi sõnumid kuuldes, võttis haigus täieste ta üle võimust. Kui Piret lühikest aega oli haige olnud, ütles ta ühel hommikul:
„Minu aeg on ümber,
Vanataat vaatab mo peale,
taat näeb ka sind ja poega.
Matke mind aeda,
muld matab mo vaeva.
Kaugelt kangest kuulub heal:
raske käsi rõhub rahva peal.
Kaugelt, kaugelt kumab üks täht,
rahva rahuks räägib see täht.“
Need olnud Pireti viimsed sõnad. Sellepeale vajunud ta silmad kinni ja [ta] jäänud magama ega polegi enam üles ärkanud. Suur-Tõll oma pojaga tegivad nõnda, kuidas Piret oli käskinud, mätsivad teda enda rohuaeda maha [187].
Lesepõlves elas Suur-Tõll enamist vaikset elu, nõnda et vanad jutud tema vägevust aga mõne korra veel ilmutavad.
Nagu enne jo kord nimetatud, olivad sissetunginud rahvas Saaremaa rahva üle peremehepõlve alustanud. Siis ei olnud Suur-Tõllul enam valitsuse muret kanda, ja et lesepõlv ta ärksat vaimu küllalt alandanud, ei ilmutanud ta oma vägevust enam suurte võitlustega nagu tänini, vaid suurte ehitustega, kus ta ise meister ja suuremalt jäust ka töömees oli, kes kõik raskemad tööd enese peale võttis.
Kas Suur-Tõll ka ristiusku vastu võtnud, mis pealetungijad rahvas vägise paavsti kombel tõivad, sest ei räägi vana rahvajutt sõnagi, aga et ta kirikuid ehitanud, sest räägib rahvaraamat küllalt [126—138].
Katsume siis Suur-Tõllu kirikute ehitamisest natuke rahvaraamatust välja siblida ja nüüdse rahva keelesse ümber panna.
M.L.p.k.
Redigeeritud tekst
PIRETI SURM JA SUUR-TÕLLU LESEPÕLV
Kui Suur-Tõll seda lugu, mis temal pähklilkäimise reisi peal juhtunud, mis ta näinud ja teinud, oma naise ja pojale oli jutustanud, ja ka seda, et üks võeras rahvasugu isamaale on asunud ja aset võtnud ja et need samad merekaldale kantsi ehitanud, mis mehe viisil valmistatud, mida ta kõhuga müsates ümber ei saanud, saanud Piret väga kurvaks ja jäänud haigeks. Kui Piret saunaehituse ajal ahju kerisekiva korjas ja see kivi, mis Kõiguste mõisa karjamaal tänapäev veel seisab, tema varvaste peale kukkus [44], sestsaadik on jooksvatõbi ta ihu sees aset võtnud ja talle suurt vaeva teinud. Aga nüüd, nii kurbi sõnumid kuuldes, võttis haigus täieste ta üle võimust. Kui Piret lühikest aega oli haige olnud, ütles ta ühel hommikul:
„Minu aeg on ümber,
Vanataat vaatab mo peale,
taat näeb ka sind ja poega.
Matke mind aeda,
muld matab mo vaeva.
Kaugelt kangest kuulub heal:
raske käsi rõhub rahva peal.
Kaugelt, kaugelt kumab üks täht,
rahva rahuks räägib see täht.“
Need olnud Pireti viimsed sõnad. Sellepeale vajunud ta silmad kinni ja [ta] jäänud magama ega polegi enam üles ärkanud. Suur-Tõll oma pojaga tegivad nõnda, kuidas Piret oli käskinud, mätsivad teda enda rohuaeda maha [187].
Lesepõlves elas Suur-Tõll enamist vaikset elu, nõnda et vanad jutud tema vägevust aga mõne korra veel ilmutavad.
Nagu enne jo kord nimetatud, olivad sissetunginud rahvas Saaremaa rahva üle peremehepõlve alustanud. Siis ei olnud Suur-Tõllul enam valitsuse muret kanda, ja et lesepõlv ta ärksat vaimu küllalt alandanud, ei ilmutanud ta oma vägevust enam suurte võitlustega nagu tänini, vaid suurte ehitustega, kus ta ise meister ja suuremalt jäust ka töömees oli, kes kõik raskemad tööd enese peale võttis.
Kas Suur-Tõll ka ristiusku vastu võtnud, mis pealetungijad rahvas vägise paavsti kombel tõivad, sest ei räägi vana rahvajutt sõnagi, aga et ta kirikuid ehitanud, sest räägib rahvaraamat küllalt [126—138].
Katsume siis Suur-Tõllu kirikute ehitamisest natuke rahvaraamatust välja siblida ja nüüdse rahva keelesse ümber panna.
M.L.p.k.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Tõll, Piret, Noor-Tõll
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32103
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 13.08.2018
Lisatud 13.08.2018 09:25
Viimati muudetud 16.08.2018 15:34
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala