Teade
| Arhiiviandmed | ||||||||||
| Viide | P. Süda, Suur-Tõll... | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | Suur Tõll, Saaremaa vägimees: Eestlaste ennemuistne jutt/Saaremaa-rahva suust 20-ne aasta jooksul kokkukorjanud P. Süda Tallinn: T. Pihlakas, 1889 (Tallinn: H. Mathiesen) |
|||||||||
| Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: | |||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1889 | |||||||||
| Kogujad |
|
|||||||||
| Pala päritolukoht | Saaremaa |
|||||||||
| Teksti sisu | ||||||||||
| Objekti liik | mägi, puu | |||||||||
| Tegelased | rahvas, hiid, kurat, isik | |||||||||
| Žanr | etn, muist | |||||||||
| Jututüüp | Karjalapsed äratavad lustiks Hirmuste mäel magava Tõllu, vitsaks võetud kuusk langeb Upalahte. Tõll läheb peret vaatama. Killapeod Matu-Hansu talus, killakannu kirjeldus. | |||||||||
| Pärimuskohad | ||||||||||
| Koht 1 | ||||||||||
| Objekti nimetus | Tõllu visatud kuusk/karjalaste vits | |||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | |||||||||
| Kihelkond | Kaarma | |||||||||
| Vana küla | Upa | |||||||||
| Täpsem asukoht | Upalahes | |||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | |||||||||
| Uus küla | Upa | |||||||||
| Koht 2 | ||||||||||
| Objekti nimetus | Hirmuste mägi | |||||||||
| Rahvapärane nimi | Hirmuste | |||||||||
| Vana maakond | Saaremaa | |||||||||
| Kihelkond | Kärla | |||||||||
| Vana küla | Hirmuste | |||||||||
| Uus maakond | Saare maakond | |||||||||
| Uus küla | Hirmuste | |||||||||
| Tekst | ||||||||||
| SUUR-TÕLLU HINGAMINE HIRMUSTE MÄEL Hirmuste mägi on Saaremaale selle poolest väga tähtjas paik, et seal peal seistes õhtu, kui päike suisel ajal paar tundi veel üleval on, ja ilm selge, võib terav silm ilma pikasilma abita seitsme Saaremaa kiriku torni korraga näha, kui päike kirikute peale paistab, nimelt: Kerla, Mõnuste (õigeusu), Kaarma, Valdjala, Püha ja kaks linnakiriku torni. Sealt mäe pealt on suisel õhtul pärast päeva loodet imelik kena alla külade ja perede peale vaadata. Kui kaste juba mäekõrgusest on alla poole langenud, siis paistvad külad ja üksikud talud, vabadikkude majad, tuuleveskid, heinaküünid, viljapõllud, madalad kasemetsad heinamaa peal, kadakapõõsad karjamaal, loomade kari rannaväljal ja kõik, mis aga silma puudub, läbi kaste nagu vee seest välja, mis vaatajale imeilusa ja vaimu kosutava pildi silma ette kujutab. Võib olla, et Hirmuste mägi ka meie kangelase Suur-Tõllu meelest armas koht oli. See paik on Kerla kirikult Sõrve poole arvata 7 versta, tee ääres. Kui Suur-Tõll Vanapoisi Saaremaalt või koguni siit maailmast oli ära saatnud, siis tuli ta Hirmuste mäele ja heitis senna väsimust välja puhkama. See asi oli kõigel Saaremaa rahval tuttav, mis vanemad oma lastele nii kohe, kui nad rääkima ja mõistma hakkasivad, teatasivad ja kinnitasivad, et keegi Suur-Tõllu ilma vaenuhädata ei tohi üles äratada, ja kui teda äratada tarvis, siis ikka nende sõnadega: „Suur-Tõll, Suur-Tõll, tõuse ülesse! Vaendlane on maal!“ Sellepoolest oli ka Suur-Tõll teistest inimestest iseäralise viisiga: kui ta rahuajal kord puhkama heitis ja midagi hädaohtu varsti rahva peale ei tulnud, siis magas ta minupoolest kas mitukümmend aastat. Sellepärast on rahvasuust kuulda, et Suur-Tõll kord siin, kord seal paikas on surnud, kust aga vallatumad karjalapsed teda olla üles äratanud. Sest see eksitus ka tulnud, et rahvas ta hauakoha pärast võitlenud. Oli aga Suur-Tõll kord üles äratud, siis ei olnud tal enne magamisega tegemist, kui töö, mis [ette] juhtunud, lõpetud oli. Suur-Tõll puhkas seekord Hirmuste mäe peal rahulikult oma pikka und. Kõik Saaremaa rahvas, vanad ja lapsed, teadsivad seda. Mõnikord noorskas ta nina nii valjust, et maa põrus ja pilvedes välku lõi, puud vabisesivad ja merevesi virveldama läks. Saaremaa rahvas elas rahulikult ja pidas sagedaste killapidusid. Matu Hansu koha oli siinpool rahvas killakohaks valitsenud. See talukoht on Paadla piiris, rohke verst Hirmuste mäelt homiku poole. Seal peres on hiljuti veel üks vanarahva killajoogi kann olnud, mis puust tehtud ja üleüldse vitsu peale aetud. Selle kannul on toru külles, mis põhjapealt peale hakates kunni üle ääre ulatab; just nagu kärnerite lilledekastmise plekk-kann. Kaan on sel kannul ka, aga ilma hingeta, mis ülevalt peale pannakse, siis üks veerand korda ümber käänatakse. Nõnda võis kannu kaanesangast kinni hakates täit kannu mõnusaste kanda. Niisuguse kannuga tõi iga taluperemees üks täis õlut killamajasse, mis seal üheskoos ära joodi. Seda pidu kutsuti killajook ja seda kannu killakann. Kes niisugust kannu näha soovib, võib oma igatsust minu juures täita. [13, 186.] Ühel kevadisel päeval olivad Kõrkküla karjatsed oma karjadega Hirmuste mäe all. Nagu laste juures meiegi ajal juhtub, et vanemate sõna pidamata jätavad, olid ka selleaegsed poisid omas vallatuses nõuks võtnud Suur-Tõllut ta pikast unest äratada selle soovimisega, et näha saaks, kui pikk ta just on. Kuda mõeldud, nõnda tehtud. Lapsed jooksevad Hirmuste mäele Suur-Tõllu juure, kes pika magamise ajaga oma kehaga maapinna sisse oli vajunud. Seal hüüdvad nüüd lapsed kooris: „Suur-Tõll, Suur-Tõll, tõuse ülesse! Vaendlane on meie maal!“ Suur-Tõll ajas ennast põlvede peale ja vaatas üle metsalatvade ümber ja ümber. Kui midagi hädaohtu ei näinud ja ära märkas, et see laste vale oli, hüüdis ta valju healega: „Et teie minule olete valetanud, siis valitsegu vale vaim teite valdas põlvest põlveni!“ Sest ajast saadik peab kõige esimesed valejutud seal valmis valatama. Et lapsed karistamise väärt olivad, siis tõusis Suur-Tõll püsti, tõmbas üht suurt kuuske kõige juurtega maast üles [171], hakkas ladvast kinni, tõmbas korra läbi peu oksad küllest maha ja pidi selle ladvaotsaga, kuhu ühe sülla osa peale oksi oli külge jäänud, poistele karistuseks ümber kintsude andma. Poisid aga lippasivad järsust mäerünkast alla varjule, ja Suur-Tõll viskas vitsa käest ära, mis läbi õhu vuhises, kunni teinepoole Kuresaare linna Upa lahte vette langes ja latvapidi püsti seisma jäi, kus, kuda vanarahvas ütlevad, see puu tänapäevani nõnda on seisnud.1 Rahupõli kestis nüüd Saaremaal kaua edasi. Et nüüd Suur-Tõll kord üleval oli, siis ei heitnud ta Hirmuste mäele mitte enam magama, vaid läks oma mõisa vaatama, kuda Pireti ja poja käsi käib. Suur-Tõllu pojal ei ole ma rahvasuust muud nime kuulnud kui Suur-Tõllu poeg ehk ka Noor-Tõll. Suur-Tõllu esimene töö oli, kui koju jõudis, Haudla sauna minna. Peale selle elasivad rahu sees. E. t. 1 Millal see „tänapäevani“ on olnud? — P. Süda märkus. |
||||||||||
| Redigeeritud tekst | ||||||||||
| SUUR-TÕLLU HINGAMINE HIRMUSTE MÄEL Hirmuste mägi on Saaremaale selle poolest väga tähtjas paik, et seal peal seistes õhtu, kui päike suisel ajal paar tundi veel üleval on, ja ilm selge, võib terav silm ilma pikasilma abita seitsme Saaremaa kiriku torni korraga näha, kui päike kirikute peale paistab, nimelt: Kerla, Mõnuste (õigeusu), Kaarma, Valdjala, Püha ja kaks linnakiriku torni. Sealt mäe pealt on suisel õhtul pärast päeva loodet imelik kena alla külade ja perede peale vaadata. Kui kaste juba mäekõrgusest on alla poole langenud, siis paistvad külad ja üksikud talud, vabadikkude majad, tuuleveskid, heinaküünid, viljapõllud, madalad kasemetsad heinamaa peal, kadakapõõsad karjamaal, loomade kari rannaväljal ja kõik, mis aga silma puudub, läbi kaste nagu vee seest välja, mis vaatajale imeilusa ja vaimu kosutava pildi silma ette kujutab. Võib olla, et Hirmuste mägi ka meie kangelase Suur-Tõllu meelest armas koht oli. See paik on Kerla kirikult Sõrve poole arvata 7 versta, tee ääres. Kui Suur-Tõll Vanapoisi Saaremaalt või koguni siit maailmast oli ära saatnud, siis tuli ta Hirmuste mäele ja heitis senna väsimust välja puhkama. See asi oli kõigel Saaremaa rahval tuttav, mis vanemad oma lastele nii kohe, kui nad rääkima ja mõistma hakkasivad, teatasivad ja kinnitasivad, et keegi Suur-Tõllu ilma vaenuhädata ei tohi üles äratada, ja kui teda äratada tarvis, siis ikka nende sõnadega: „Suur-Tõll, Suur-Tõll, tõuse ülesse! Vaendlane on maal!“ Sellepoolest oli ka Suur-Tõll teistest inimestest iseäralise viisiga: kui ta rahuajal kord puhkama heitis ja midagi hädaohtu varsti rahva peale ei tulnud, siis magas ta minupoolest kas mitukümmend aastat. Sellepärast on rahvasuust kuulda, et Suur-Tõll kord siin, kord seal paikas on surnud, kust aga vallatumad karjalapsed teda olla üles äratanud. Sest see eksitus ka tulnud, et rahvas ta hauakoha pärast võitlenud. Oli aga Suur-Tõll kord üles äratud, siis ei olnud tal enne magamisega tegemist, kui töö, mis [ette] juhtunud, lõpetud oli. Suur-Tõll puhkas seekord Hirmuste mäe peal rahulikult oma pikka und. Kõik Saaremaa rahvas, vanad ja lapsed, teadsivad seda. Mõnikord noorskas ta nina nii valjust, et maa põrus ja pilvedes välku lõi, puud vabisesivad ja merevesi virveldama läks. Saaremaa rahvas elas rahulikult ja pidas sagedaste killapidusid. Matu Hansu koha oli siinpool rahvas killakohaks valitsenud. See talukoht on Paadla piiris, rohke verst Hirmuste mäelt homiku poole. Seal peres on hiljuti veel üks vanarahva killajoogi kann olnud, mis puust tehtud ja üleüldse vitsu peale aetud. Selle kannul on toru külles, mis põhjapealt peale hakates kunni üle ääre ulatab; just nagu kärnerite lilledekastmise plekk-kann. Kaan on sel kannul ka, aga ilma hingeta, mis ülevalt peale pannakse, siis üks veerand korda ümber käänatakse. Nõnda võis kannu kaanesangast kinni hakates täit kannu mõnusaste kanda. Niisuguse kannuga tõi iga taluperemees üks täis õlut killamajasse, mis seal üheskoos ära joodi. Seda pidu kutsuti killajook ja seda kannu killakann. Kes niisugust kannu näha soovib, võib oma igatsust minu juures täita. [13, 186.] Ühel kevadisel päeval olivad Kõrkküla karjatsed oma karjadega Hirmuste mäe all. Nagu laste juures meiegi ajal juhtub, et vanemate sõna pidamata jätavad, olid ka selleaegsed poisid omas vallatuses nõuks võtnud Suur-Tõllut ta pikast unest äratada selle soovimisega, et näha saaks, kui pikk ta just on. Kuda mõeldud, nõnda tehtud. Lapsed jooksevad Hirmuste mäele Suur-Tõllu juure, kes pika magamise ajaga oma kehaga maapinna sisse oli vajunud. Seal hüüdvad nüüd lapsed kooris: „Suur-Tõll, Suur-Tõll, tõuse ülesse! Vaendlane on meie maal!“ Suur-Tõll ajas ennast põlvede peale ja vaatas üle metsalatvade ümber ja ümber. Kui midagi hädaohtu ei näinud ja ära märkas, et see laste vale oli, hüüdis ta valju healega: „Et teie minule olete valetanud, siis valitsegu vale vaim teite valdas põlvest põlveni!“ Sest ajast saadik peab kõige esimesed valejutud seal valmis valatama. Et lapsed karistamise väärt olivad, siis tõusis Suur-Tõll püsti, tõmbas üht suurt kuuske kõige juurtega maast üles [171], hakkas ladvast kinni, tõmbas korra läbi peu oksad küllest maha ja pidi selle ladvaotsaga, kuhu ühe sülla osa peale oksi oli külge jäänud, poistele karistuseks ümber kintsude andma. Poisid aga lippasivad järsust mäerünkast alla varjule, ja Suur-Tõll viskas vitsa käest ära, mis läbi õhu vuhises, kunni teinepoole Kuresaare linna Upa lahte vette langes ja latvapidi püsti seisma jäi, kus, kuda vanarahvas ütlevad, see puu tänapäevani nõnda on seisnud.1 Rahupõli kestis nüüd Saaremaal kaua edasi. Et nüüd Suur-Tõll kord üleval oli, siis ei heitnud ta Hirmuste mäele mitte enam magama, vaid läks oma mõisa vaatama, kuda Pireti ja poja käsi käib. Suur-Tõllu pojal ei ole ma rahvasuust muud nime kuulnud kui Suur-Tõllu poeg ehk ka Noor-Tõll. Suur-Tõllu esimene töö oli, kui koju jõudis, Haudla sauna minna. Peale selle elasivad rahu sees. E. t. 1 Millal see „tänapäevani“ on olnud? — P. Süda märkus. |
||||||||||
| Lisaandmed | ||||||||||
| Kirjandus | HVM II; P. Süda, "Suur-Tõll, Saaremaa vägimees. Eestlaste ennemuistne jutt, Saaremaa-rahva suust 20-ne aasta jooksul kokku korjatud" II, 1889 | |||||||||
| Sisu kommentaar | Tõll, Piret, Noor-Tõll (Suur-Tõllu poeg) | |||||||||
| Tööprotsess | ||||||||||
| IDkood (Koobas) | 32089 | |||||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | |||||||||
| Sisestuskuupäev | 10.08.2018 | |||||||||
| Lisatud | 10.08.2018 10:52 | |||||||||
| Viimati muudetud | 16.08.2018 15:36 | |||||||||
| Andmed Kivikeses | ||||||||||
| Säiliku viide | ||||||||||
| Säilik | ||||||||||
| Pala | ||||||||||