Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide P. Süda, Suur-Tõll...
Täisviide Suur Tõll, Saaremaa vägimees: Eestlaste ennemuistne jutt/Saaremaa-rahva suust 20-ne aasta jooksul kokkukorjanud P. Süda
Tallinn: T. Pihlakas, 1889 (Tallinn: H. Mathiesen)
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1889
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
P. Süda
Pala päritolukoht Saaremaa
Teksti sisu
Objekti liik talu, kivi, soo/raba, saun
Tegelased hiid, isik
Žanr muist, topon
Jututüüp Suur-Tõll ehitab sauna; Piret kannab kerisekive kokku, kivi kukub varbale, silmaveest Naistesoo.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Tõllu talu
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Pöide
Vana küla Audla
Vana talu Tõllu
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Audla
Koht 2
Objekti nimetus Pireti põllest kukkunud kivi
Rahvapärane nimi Piretikivi?
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Pöide
Vana küla Kõiguste
ERA kood Pöi_Kõiguste_01
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Kõiguste
Märkus PV: Ilmselt sama, mis kaardilt leitav Piretikivi.
Koht 3
Objekti nimetus Naistesoo
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Pöide
Vana küla Kõiguste
Täpsem asukoht heinamaa
ERA kood Pöi_Kõiguste_02
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Kõiguste
Koht 4
Objekti nimetus Tõllu saun
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Pöide
Vana küla Audla
Vana talu Tõllu
Täpsem asukoht (H)audla vallas, kus praegu veel üks talu seisab, mis Tõllu nime kannab.
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Audla
Tekst
SUUR-TÕLL EHITAB SAUNA
Pärast Sõrve sõda elas Suur-Tõll mõni aeg rahulikult omas mõisas; midagi hädaohtu ei tulnud enam saarlastele, seega oli kangelase Suur-Tõllu elu ka üsna vaikne.
Iga inimesel on omad ise soovimised ja igatsemised, mis ta armastusega igatseb ja kellest ta otsekui ilma ei võiks elada. Nõnda ka meie Suur-Tõll; tema armastas väga saunas viheldud saada. Tema sugulane Leiger, kes Hiiumaal elas, oli niisama suur saunasõber ja oli oma elamisega juba nii kaugele jõudnud, et omale sauna oli ehitanud. Suur-Tõllul olivad aga alatised tülid ja sõjatalitused toimetada olnud, seega ei olnud temal aega saunaehitust ette võtta, sellepärast käis ta siis Hiiumaal Leigeri saunas vihtlemas [154].
Et nüüd, nagu ülemal juba nimetud, pärast Sõrve sõda rahuline aeg oli, võttis Suur-Tõll sauna ehitamist ette. Mõnusa saunaplatsi leidis ta Haudla vallast, seal, kus praegu veel üks talu seisab, mis Tõllu nime kannab.
[44—58.] Suur-Tõll võttis kogu materjali otsimist ja kandmist enese hooleks, aga abikaasa Piret pidi ahju kerisekivid üle Saaremaa ülesse otsima ja paigale kandma, sest temale oli Suur-Tõll seda tundmist õpetanud, missugused kivid kõige rohkem ja ka puhtamat leili annavad. Kui hoolas naisterahvas, kes keha suuruse poolest Suur-Tõllust ühtigi tagasi ei jäänud, juba mõnda põlletäit kerisekiva üle Saaremaa oli üles leidnud ja Haudla kandnud, juhtus ta viimati üht väga head leilikivi Kõiguste mõisa piirist leidma, et küll sel ajal Kõiguste mõisat veel ei olnud [44]. Kivi oli Pireti meelest vähe suurem kui väike kerisekivi, aga et ta tema headust leiliandmise poolest tundis, ei raatsinud ta teda maha jätta, vaid võttis kivi ülesse, pani põlle sisse ja tahtis Haudla poole tõtata; aga kivil oli oma raskus, põllepaelad läksivad katki ja kivi langes Pireti varvaste peale, mis talle nii väga suurt haiget tegi, et ta suure healega nuttis. Küla naised, kes nutuhealt kuulsivad, läksivad välja Piretit trööstima. Ses valus nuttis Piret nii palju valusaid pisaraid, et ümberkaudne maa, mis enne kõva arukarjamaa olnud, Pireti silmaveest pehmeks ligunes, et heinamaaks kõlbas ja on praegugi veel heinamaa, mida sellepärast Naistesooks [44] hüütakse, et Piret seal nii palju silmavett valanud, mis seda kõva karjamaad heinamaaks on muutnud ja misläbi see ümberkaudne karjamaa ka paremaks on läinud. Piret aga parandas põllepaelad ja otsis vähemaid kivisi nii palju kokku, et Suur-Tõll ütles: „Nüüd on küll!“
Kes nüüd ehk tahaks mõtelda, kuda Pireti põllepaelad nii vaesed olnud, et katkesivad, see mingu kivi vaatama. See seisab tänapäev veel Kõiguste mõisa karjasmaal, kelle ümber karjalapsed karjas käies veikestest kividest trepid teevad, et ta otsa võivad ronida, kus peal siis oma lustitantsu toimetavad.
Kui Suur-Tõll oma sauna ehitamisega valmis oli, ei olnud tal enam tarvis Hiiumaale sauna pärast minna, vaid vihtles Saaremaal Haudlas nii palju kui süda kutsus.
I.V.g.
Redigeeritud tekst
SUUR-TÕLL EHITAB SAUNA
Pärast Sõrve sõda elas Suur-Tõll mõni aeg rahulikult omas mõisas; midagi hädaohtu ei tulnud enam saarlastele, seega oli kangelase Suur-Tõllu elu ka üsna vaikne.
Iga inimesel on omad ise soovimised ja igatsemised, mis ta armastusega igatseb ja kellest ta otsekui ilma ei võiks elada. Nõnda ka meie Suur-Tõll; tema armastas väga saunas viheldud saada. Tema sugulane Leiger, kes Hiiumaal elas, oli niisama suur saunasõber ja oli oma elamisega juba nii kaugele jõudnud, et omale sauna oli ehitanud. Suur-Tõllul olivad aga alatised tülid ja sõjatalitused toimetada olnud, seega ei olnud temal aega saunaehitust ette võtta, sellepärast käis ta siis Hiiumaal Leigeri saunas vihtlemas [154].
Et nüüd, nagu ülemal juba nimetud, pärast Sõrve sõda rahuline aeg oli, võttis Suur-Tõll sauna ehitamist ette. Mõnusa saunaplatsi leidis ta Haudla vallast, seal, kus praegu veel üks talu seisab, mis Tõllu nime kannab.
[44—58.] Suur-Tõll võttis kogu materjali otsimist ja kandmist enese hooleks, aga abikaasa Piret pidi ahju kerisekivid üle Saaremaa ülesse otsima ja paigale kandma, sest temale oli Suur-Tõll seda tundmist õpetanud, missugused kivid kõige rohkem ja ka puhtamat leili annavad. Kui hoolas naisterahvas, kes keha suuruse poolest Suur-Tõllust ühtigi tagasi ei jäänud, juba mõnda põlletäit kerisekiva üle Saaremaa oli üles leidnud ja Haudla kandnud, juhtus ta viimati üht väga head leilikivi Kõiguste mõisa piirist leidma, et küll sel ajal Kõiguste mõisat veel ei olnud [44]. Kivi oli Pireti meelest vähe suurem kui väike kerisekivi, aga et ta tema headust leiliandmise poolest tundis, ei raatsinud ta teda maha jätta, vaid võttis kivi ülesse, pani põlle sisse ja tahtis Haudla poole tõtata; aga kivil oli oma raskus, põllepaelad läksivad katki ja kivi langes Pireti varvaste peale, mis talle nii väga suurt haiget tegi, et ta suure healega nuttis. Küla naised, kes nutuhealt kuulsivad, läksivad välja Piretit trööstima. Ses valus nuttis Piret nii palju valusaid pisaraid, et ümberkaudne maa, mis enne kõva arukarjamaa olnud, Pireti silmaveest pehmeks ligunes, et heinamaaks kõlbas ja on praegugi veel heinamaa, mida sellepärast Naistesooks [44] hüütakse, et Piret seal nii palju silmavett valanud, mis seda kõva karjamaad heinamaaks on muutnud ja misläbi see ümberkaudne karjamaa ka paremaks on läinud. Piret aga parandas põllepaelad ja otsis vähemaid kivisi nii palju kokku, et Suur-Tõll ütles: „Nüüd on küll!“
Kes nüüd ehk tahaks mõtelda, kuda Pireti põllepaelad nii vaesed olnud, et katkesivad, see mingu kivi vaatama. See seisab tänapäev veel Kõiguste mõisa karjasmaal, kelle ümber karjalapsed karjas käies veikestest kividest trepid teevad, et ta otsa võivad ronida, kus peal siis oma lustitantsu toimetavad.
Kui Suur-Tõll oma sauna ehitamisega valmis oli, ei olnud tal enam tarvis Hiiumaale sauna pärast minna, vaid vihtles Saaremaal Haudlas nii palju kui süda kutsus.
I.V.g.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II; Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland III
Sisu kommentaar Tõll, Piret
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 31997
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 07.08.2018
Lisatud 07.08.2018 10:59
Viimati muudetud 16.08.2018 15:40
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala