Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | P. Süda, Suur-Tõll... | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | Suur Tõll, Saaremaa vägimees: Eestlaste ennemuistne jutt/Saaremaa-rahva suust 20-ne aasta jooksul kokkukorjanud P. Süda Tallinn: T. Pihlakas, 1889 (Tallinn: H. Mathiesen) |
||||||
| Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1889 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala päritolukoht | Saaremaa |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | talu, mõis, mets, küla, kivi, järv, rand, mägi | ||||||
| Tegelased | rahvas, hiid | ||||||
| Žanr | muist | ||||||
| Jututüüp | Tõlluste mõisa Tõllu kutsutakse vaenlase vastu, saadikud Tammikul killapäeval, vaenlane taganeb; karjused narrivad Tõldemäel magavat Tõllu; Tõllu vihast tuul, mis murrab Loona männikus puid, viib Määpa toa katuse Lümanda järve; Tõll püüab Vedruka küla purustada, kivid langevad Loona mõisa ja Vedruka vahele. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Tõllu visatud kivid | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||
| Vana küla | Vedruka/Loona | ||||||
| Täpsem asukoht | Loona mõisa ja Vedruka vahel | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Vedruka küla | ||||||
| Rahvapärane nimi | Võdruka küla | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||
| Vana küla | Vedruka | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Lümanda järv | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||
| Vana küla | Lümanda | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Märkus | soostunud ala | ||||||
| Koht 4 | |||||||
| Objekti nimetus | Loona männik | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||
| Vana küla | Loona | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Koht 5 | |||||||
| Objekti nimetus | Tammiku talu | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||
| Vana küla | Rootsiküla? | ||||||
| Vana talu | Tammiku | ||||||
| Täpsem asukoht | Kihelkonna kirikust arvata 6 versta lõuna pool, üksik talukoht metsa sees. | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Koht 6 | |||||||
| Objekti nimetus | Katri rand | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||
| Vana küla | Karala | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Uus küla | Karala | ||||||
| Koht 7 | |||||||
| Objekti nimetus | Tõldamägi | ||||||
| Rahvapärane nimi | Tõldemägi | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Kihelkonna | ||||||
| Vana küla | Viidu-Mäebe | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Uus küla | Viidu-Mäebe | ||||||
| Koht 8 | |||||||
| Objekti nimetus | Tõlluste mõis | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Püha | ||||||
| Vana küla | Tõlluste | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Uus küla | Tõlluste | ||||||
| Tekst | |||||||
| [169 A.] Kord toodi mõnede saadikute läbi sõnum Suur-Tõllule Tõlluste mõisa, et õhtupoole Saaremaa randa vaendlase laevad ilmunud ja suur hulk vaendlasi Katri pere juures maale tulnud.1 Saadikud olid läkitud Suur-Tõllut appi paluma, kes ka temale pidivad ütlema, et rahva esimehed on Tammiku peresse kokku tulnud killapäeva pidama.2 Suur-Tõllu andis käsku, et saadikud killa peresse Tammikule tõttavad ja killale ütlevad, et nad ruttu teised saadikud Katri randa läkitavad vaendlaste lugu tähele panema ja siis killale teadust tooma. „Mina,“ ütles Suur-Tõll, „tahan täna õhtu Hiiumaale sauna minna [154], homme õhtu olen ma ka Tammikul, siis saame näha, mis tuleb ette võtta.“ Saadikud ruttasivad tagasi Tammikule ja andsivad killale Suur-Tõllu käsku teada. Silmapilk olivad teised saadikud Katri poole tõttamas. Kui vaendlased teadust saivad, et Suur-Tõll tulemas on, põgenesivad nad oma laevade peale ja purjutasivad ära. [154.] Suur-Tõll oli ennast Hiiumaal puhtaks vihelnud ja tuli sealt otse Tammikule. Saadikud olivad just selsamal ajal ka Katrilt tagasi jõudnud ja teatasivad, et vaendlane on ära põgenenud. See sõnum rõõmustas killa ja Suur-Tõllul oli ka hea meel ja ütles ennast sauna peale natuke magada tahtvat, lubas nõukogu killa juua, aga ise läks pool versta õhtu poole väikese mäekünka peale ja heitis puhkama; enne oli ta käsku annud, et keegi teda ilma sõjahädata ei peaks äratama. Nõukogu hakkas rõõmsaste killa jooma, Suur-Tõll puhkas. Sest ajast nimetakse seda mäeküngast, kus Suur-Tõll puhkas, Tõldemägi [97]. [13.] Teisel homikul tulivad Võdruka küla lapsed oma karjadega Tõldemäe juure. Kui lapsed teada saivad, et Suur-Tõll seal magas, võtsivad nemad oma kergemeelelises vallatuses nõuks Suurt-Tõllut üles äratada, et näha saada, kui pikk see Suur-Tõll oleks. Oma vanematelt olivad nad neid sõnu kuulnud, kuda Suur-Tõll peab äratud saama. Läksivad siis magaja Suur-Tõllu ligi ja hüüdsivad: „Suur-Tõll, Suur-Tõll, tõuse ülesse! Vaendlane on maal!“ Suur-Tõll ringutas, ajas ennast põlvile ja vaatas üle männalatvade ümber. Lapsed nii suurt meest nähes panivad plehku. Kui Suur-Tõll märkas, et teda narritud, sai ta vihaseks ja ütles: „Et teie mind narrinud olete, ei tule ma enne teile appi, kunni teie oma veri teile jala luupeksani ulatab!“ Seda rääkis ta nii valju healega, et mäed värisesivad ja merevesi vireldama hakkas; ja kui ta seal oma pead raputas, sündis ta juuksele liikumisest nii kange tuul, mis palju puid Loona männikus maha murdis; pealegi viis seesama tuul Määpä peretua katuse pealt ära ülesse pilvede kõrguseni, mis viimaks Lümanda järve langes [109], mille peale linnud oma sõnni kut panivad. Sestsamast Määpä tua katusest sai järve sisse üks maatükk, mida tänapäevani pääkseks kutsutakse. Suur-Tõll märkas varsti, et niisugune kergemeeleline vallatus, mis Võdruka küla lapsed tema vastu ilmutanud, vanemate halva kasvatamise läbi nende südames aset võtnud, sellepärast võttis ta pahas meeles nõuks Võdruka küla rahvast karistada ehk hoopis ära hukata. Ta korjas silmapilk Tõldemäe alt kõik kivid kokku, kus neid väga rohkeste olnud, ja tahtis nendega Võdruka küla ära purustada. Meelehaigus oli ta jõudu nii palju kasvatanud, et kivid, mis ta küla peale pidi viskama, üle küla Paasiku metsa Loona mõisa ja Võdriku küla vahele maha langesivad, ilma et kellegile oleks kahju teinud. [13.] Kui nüüd keegi Paasiku metsas nii lõpmata palju kiva näeb ja mõtleb, kust neid nii hirmus palju senna tulnud, siis teadku ta, et Suur-Tõll neid senna on loopinud. Võdruka küla rahvas võivad neid nähes rõõmustada, sest oleks nende hulk küla peale langenud, siis ei oleks naljaga natukestki tegemist olnud. T. P. ts. 1See paik on Kihelkonna kirikkonnas Karala piiris. — P. Süda märkus. 2 Killapäev oli vanarahva nõupidamise päev, mil rahvavanemad, keda „esi-“ ehk „eesmeesteks“ hüüti, kokku tulivad nõu pidama. Tammiku pere on Kihelkonna kirikult arvata 6 versta lõuna pool, üksik talukoht metsa sees. Toimetaja [= P. Süda]. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| [169 A.] Kord toodi mõnede saadikute läbi sõnum Suur-Tõllule Tõlluste mõisa, et õhtupoole Saaremaa randa vaendlase laevad ilmunud ja suur hulk vaendlasi Katri pere juures maale tulnud.(1) Saadikud olid läkitud Suur-Tõllut appi paluma, kes ka temale pidivad ütlema, et rahva esimehed on Tammiku peresse kokku tulnud killapäeva pidama.(2) Suur-Tõllu andis käsku, et saadikud killa peresse Tammikule tõttavad ja killale ütlevad, et nad ruttu teised saadikud Katri randa läkitavad vaendlaste lugu tähele panema ja siis killale teadust tooma. „Mina,“ ütles Suur-Tõll, „tahan täna õhtu Hiiumaale sauna minna [154], homme õhtu olen ma ka Tammikul, siis saame näha, mis tuleb ette võtta.“ Saadikud ruttasivad tagasi Tammikule ja andsivad killale Suur-Tõllu käsku teada. Silmapilk olivad teised saadikud Katri poole tõttamas. Kui vaendlased teadust saivad, et Suur-Tõll tulemas on, põgenesivad nad oma laevade peale ja purjutasivad ära. [154.] Suur-Tõll oli ennast Hiiumaal puhtaks vihelnud ja tuli sealt otse Tammikule. Saadikud olivad just selsamal ajal ka Katrilt tagasi jõudnud ja teatasivad, et vaendlane on ära põgenenud. See sõnum rõõmustas killa ja Suur-Tõllul oli ka hea meel ja ütles ennast sauna peale natuke magada tahtvat, lubas nõukogu killa juua, aga ise läks pool versta õhtu poole väikese mäekünka peale ja heitis puhkama; enne oli ta käsku annud, et keegi teda ilma sõjahädata ei peaks äratama. Nõukogu hakkas rõõmsaste killa jooma, Suur-Tõll puhkas. Sest ajast nimetakse seda mäeküngast, kus Suur-Tõll puhkas, Tõldemägi [97]. [13.] Teisel homikul tulivad Võdruka küla lapsed oma karjadega Tõldemäe juure. Kui lapsed teada saivad, et Suur-Tõll seal magas, võtsivad nemad oma kergemeelelises vallatuses nõuks Suurt-Tõllut üles äratada, et näha saada, kui pikk see Suur-Tõll oleks. Oma vanematelt olivad nad neid sõnu kuulnud, kuda Suur-Tõll peab äratud saama. Läksivad siis magaja Suur-Tõllu ligi ja hüüdsivad: „Suur-Tõll, Suur-Tõll, tõuse ülesse! Vaendlane on maal!“ Suur-Tõll ringutas, ajas ennast põlvile ja vaatas üle männalatvade ümber. Lapsed nii suurt meest nähes panivad plehku. Kui Suur-Tõll märkas, et teda narritud, sai ta vihaseks ja ütles: „Et teie mind narrinud olete, ei tule ma enne teile appi, kunni teie oma veri teile jala luupeksani ulatab!“ Seda rääkis ta nii valju healega, et mäed värisesivad ja merevesi vireldama hakkas; ja kui ta seal oma pead raputas, sündis ta juuksele liikumisest nii kange tuul, mis palju puid Loona männikus maha murdis; pealegi viis seesama tuul Määpä peretua katuse pealt ära ülesse pilvede kõrguseni, mis viimaks Lümanda järve langes [109], mille peale linnud oma sõnni kut panivad. Sestsamast Määpä tua katusest sai järve sisse üks maatükk, mida tänapäevani pääkseks kutsutakse. Suur-Tõll märkas varsti, et niisugune kergemeeleline vallatus, mis Võdruka küla lapsed tema vastu ilmutanud, vanemate halva kasvatamise läbi nende südames aset võtnud, sellepärast võttis ta pahas meeles nõuks Võdruka küla rahvast karistada ehk hoopis ära hukata. Ta korjas silmapilk Tõldemäe alt kõik kivid kokku, kus neid väga rohkeste olnud, ja tahtis nendega Võdruka küla ära purustada. Meelehaigus oli ta jõudu nii palju kasvatanud, et kivid, mis ta küla peale pidi viskama, üle küla Paasiku metsa Loona mõisa ja Võdriku küla vahele maha langesivad, ilma et kellegile oleks kahju teinud. [13.] Kui nüüd keegi Paasiku metsas nii lõpmata palju kiva näeb ja mõtleb, kust neid nii hirmus palju senna tulnud, siis teadku ta, et Suur-Tõll neid senna on loopinud. Võdruka küla rahvas võivad neid nähes rõõmustada, sest oleks nende hulk küla peale langenud, siis ei oleks naljaga natukestki tegemist olnud. T. P. ts. 1) See paik on Kihelkonna kirikkonnas Karala piiris. — P. Süda märkus. 2) Killapäev oli vanarahva nõupidamise päev, mil rahvavanemad, keda „esi-“ ehk „eesmeesteks“ hüüti, kokku tulivad nõu pidama. Tammiku pere on Kihelkonna kirikult arvata 6 versta lõuna pool, üksik talukoht metsa sees. Toimetaja [= P. Süda]. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Kirjandus | HVM II; Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland III | ||||||
| Sisu kommentaar | Tõll | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 31955 | ||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
| Sisestuskuupäev | 06.08.2018 | ||||||
| Lisatud | 06.08.2018 14:14 | ||||||
| Viimati muudetud | 16.08.2018 15:42 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | |||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||