Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide P. Süda, Suur-Tõll...
Täisviide Suur Tõll, Saaremaa wägimees: Eestlaste ennemuistne jutt/Saaremaa-rahwa suust 20-ne aasta jooksul kokkukorjanud P. Süda
Tallinn: T. Pihlakas, 1889 (Tallinn: H. Mathiesen)
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1889
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
A. W. Hupel
P. Süda
Pala päritolukoht Saaremaa
Teksti sisu
Objekti liik mõis
Tegelased rahvas, hiid
Žanr j, topon
Jututüüp Rahuajal elas Tõll naisega Tõlluste mõisas. Tõllu ja saarlaste olemusest.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Tõlluste/Tõlliste mõis
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Püha
Vana küla Tõlluste
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Tõlluste
Tekst
SUUR-TÕLLU MÕIS
Saaremaal olla vanal ajal üks väga suur ja tugev mees elanud, kes omal ajal Saaremaa ülemvalitseja olnud. Kui pikk ta meieaegse pikkusemõedu järele just on olnud, seda ei nimeta rahvaraamat mitte, aga tema tegudest ja neist asjust, mis ta on pruukinud, paistab selgeste välja, et vilistite Koljat tema kõrval üsna poisikeseks on arvata. Koljati pikkus oli kuus küünart ja üks vaks, see on just nii pikk (kui lubatakse välja öelda) nagu mõne mõisa orjapõlveaja teovaimu niidutüki latt; aga Suur-Tõllu paras reisikepp olnud üks viiesüllane kuusepalk. Saaremaa ümberkaudse saarte ja saarekeste peale käia ei olnud talle laeva tarvis, vaid ta käinud ikka jala [139]. Ehk ta küll ihu poolest nii suur olnud, siiski ei olnud ta mitte suureline ega kõrgemeeleline, vaid väga hea ja pehme südamega valitseja, kes alati, kus teda tarvitati ja paluti, igaühele abiks läks. Ometi olnud temal ka üks koht, kus ta oma abikaasaga, kui vaendlastest rahu oli, vaikselt elas. See koht olnud üks mõis, mis praegu veel tema nime järel kutsutakse, Püha kirikkonnas Tõlluste mõis [148].
Suur-Tõll ei ole ennast mitte lasknud teenida, vaid ta on ise teisi teeninud oma aitamistega. Majapidamist on ta oma naisega talitanud, ja kus neil midagi ehitada ehk parandada ette tulnud, sealjuures on nad ikka ise töötegijad olnud. Nagu kõik Saaremaa eestlased praegugi selle poolest ülemaa eestlastest otsegu teist loomu on, et nad ise kõik ära teevad, nõnda on ka Suur-Tõll olnud.
Ma ei kiida oma maa rahvast sellepoolest mitte ilmaaegu, vaid seda peab iga tähelepanija tõeks tunnistama, et Saaremaa rahvas tugeva kehaga ja töökas rahvas on, kes kõik oma tööd ja tarvitused ise ära teevad. Olgu maja ehitus ehk muu töö, olgu see rauast, puust, kivist, nahast ehk riidest, nad teevad ikka ise oma tarvis. Kui see ka igas majas just peenike töö ei ole, siiski saab see oma tarvituseks ära tehtud, mille asemel ülemaa eestlased igaühe töö tarvis ametimeest peavad otsima, nagu ma ühe Tartu poolt mehe enese suust kuulsin. Kui Tartumaa talumehel kudagi see äpardus juhtub, et veeämber või kaljakapp ehk piimapütt oma tervist kautab, vitsad katki lähvad, siis pole teist nõu, kui ametimeest otsida, kes seda viga parandab. Läheb aga niisugune tarviline majariist kas vanuse või muu juhtumise läbi hoopis kõlvatumaks, siis peab linna sõitma, kust uut võib osta, sest niisugust meest ei ole ligikordas teadaval, kes uue ämbri ehk kapa võiks ilmale sünnitada.
Lähme jutu järjele tagasi, kui edespidi seesugune tuju juhtub, eks siis räägime Saaremaast ja rahvast isepäinis, praegu aga üksi Suur-Tõllust.
V. P. t
Redigeeritud tekst
SUUR-TÕLLU MÕIS
Saaremaal olla vanal ajal üks väga suur ja tugev mees elanud, kes omal ajal Saaremaa ülemvalitseja olnud. Kui pikk ta meieaegse pikkusemõedu järele just on olnud, seda ei nimeta rahvaraamat mitte, aga tema tegudest ja neist asjust, mis ta on pruukinud, paistab selgeste välja, et vilistite Koljat tema kõrval üsna poisikeseks on arvata. Koljati pikkus oli kuus küünart ja üks vaks, see on just nii pikk (kui lubatakse välja öelda) nagu mõne mõisa orjapõlveaja teovaimu niidutüki latt; aga Suur-Tõllu paras reisikepp olnud üks viiesüllane kuusepalk. Saaremaa ümberkaudse saarte ja saarekeste peale käia ei olnud talle laeva tarvis, vaid ta käinud ikka jala [139]. Ehk ta küll ihu poolest nii suur olnud, siiski ei olnud ta mitte suureline ega kõrgemeeleline, vaid väga hea ja pehme südamega valitseja, kes alati, kus teda tarvitati ja paluti, igaühele abiks läks. Ometi olnud temal ka üks koht, kus ta oma abikaasaga, kui vaendlastest rahu oli, vaikselt elas. See koht olnud üks mõis, mis praegu veel tema nime järel kutsutakse, Püha kirikkonnas Tõlluste mõis [148].
Suur-Tõll ei ole ennast mitte lasknud teenida, vaid ta on ise teisi teeninud oma aitamistega. Majapidamist on ta oma naisega talitanud, ja kus neil midagi ehitada ehk parandada ette tulnud, sealjuures on nad ikka ise töötegijad olnud. Nagu kõik Saaremaa eestlased praegugi selle poolest ülemaa eestlastest otsegu teist loomu on, et nad ise kõik ära teevad, nõnda on ka Suur-Tõll olnud.
Ma ei kiida oma maa rahvast sellepoolest mitte ilmaaegu, vaid seda peab iga tähelepanija tõeks tunnistama, et Saaremaa rahvas tugeva kehaga ja töökas rahvas on, kes kõik oma tööd ja tarvitused ise ära teevad. Olgu maja ehitus ehk muu töö, olgu see rauast, puust, kivist, nahast ehk riidest, nad teevad ikka ise oma tarvis. Kui see ka igas majas just peenike töö ei ole, siiski saab see oma tarvituseks ära tehtud, mille asemel ülemaa eestlased igaühe töö tarvis ametimeest peavad otsima, nagu ma ühe Tartu poolt mehe enese suust kuulsin. Kui Tartumaa talumehel kudagi see äpardus juhtub, et veeämber või kaljakapp ehk piimapütt oma tervist kautab, vitsad katki lähvad, siis pole teist nõu, kui ametimeest otsida, kes seda viga parandab. Läheb aga niisugune tarviline majariist kas vanuse või muu juhtumise läbi hoopis kõlvatumaks, siis peab linna sõitma, kust uut võib osta, sest niisugust meest ei ole ligikordas teadaval, kes uue ämbri ehk kapa võiks ilmale sünnitada.
Lähme jutu järjele tagasi, kui edespidi seesugune tuju juhtub, eks siis räägime Saaremaast ja rahvast isepäinis, praegu aga üksi Suur-Tõllust.

Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Tõll
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 31944
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 06.08.2018
Lisatud 06.08.2018 12:18
Viimati muudetud 14.08.2018 16:13
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala