Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 153, 555/7 (48)
Täisviide ERA II 153, 555/7 (48) < Haljala khk - H. Länts (1937)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:153LK1:555LK2:557Pala:48
Kogumisaasta(d) 1937
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
H. Länts
Pala kogumiskoht Virumaa, Haljala
Teksti sisu
Objekti liik puu, hiis, kivi, piir, põld, mets
Žanr j
Jututüüp Suured kuused igas külas, mõisapiirid, ristikivid, Kihelkonna mets, kus \"aiad\", hiiepuud Ama, Palmse, Aaspere k
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kihelkonna mets
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus vald Kadrina vald
Koht 2
Objekti nimetus Reba kuusiku mägi
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana küla Sagadi ja Vihula mõisa piiril
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Sagadi ?
Märkus vanal 18. saj kaardil ka Nõiamägi, joonistatud kuusk
Koht 3
Objekti nimetus Iie kink
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana küla Aaspere
ERA kood Hlj_Aaspere_01
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Aaspere
Koht 4
Objekti nimetus Iie aab
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Haljala
Vana küla Ama
ERA kood Hlj_Ama_02
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Ama
Koht 5
Objekti nimetus Iie niinepuu
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Kadrina
Vana küla Palmse
Täpsem asukoht Rönni mäel
ERA kood Kad_Palmse_
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Tekst
Jaani rahva kuusk (nüüd Kolmepääva kuusk):
See kuusk on kõige vanemate inimeste mälestuses ikka niisamasugune olnud kui ta praegu on; Karula mõisa välja sees tee ääres on suur kivi, rist pääl. Selle kivi juurest on raja lähend. Karula mõisa ja Kandle vahel Saunakõrve juures Muna jõele Suure tee äärt mööda lähend raja Iilpalu Trahteri otsa, kust teine kivi peab olema. Vanal ajal vandund Iilpalu trahteri otsas kivi juures üks mees, mätas pea pääl, et tema teab, kust Karula ja Kandle raja käib ja näitand rajaks need kivid, mis Iilpalu trahterist Muna jõele praegust raja mööda on.
Et ta aga tüki Kandle maad, praeguse Kandle raja ja Saunakõrve vahel ühtepidi ja Suure tee ja Munajõe vahle teistpidi, mis kihelkonna metsa nime kannab Karula külge vandunud, ajanud pääle selle keik ta keha muhkusid täis ja mees surnud valevandumise pärast varsti ära. Tähendatud Kihelkonna metsas oli igal ühel õigus puid raiuda. Kui Karula 1835 aasta ümber metsa kinni pani, käind Varangu mehed vägivalda ike veel vana viis raiumas, kuna Karula mehed enne valget perest peresse jooksid, et kasukad krobisesid: \"io Varangu mehed metsas!\" ja Varangu mehi püüdma läksid. Kihlekonna mets oli Karula küla meeste einamaaks sell korral.
Kihelkonna metsas on 4 pisikest ahu päälist jäätmaa tüki: Sammaste aed, Lautagumise aed, Pihlakmäe aed ja Iilpalu pool soont Ülejoone aed.
Teed nendest aedadest tulid Rõõmvälja värava juure välja.
Kuusk oli aga enamiste igas külas ja kuuse ligidal kuskil oli ike märkidega kivi. Kuusk oli selle pere nimeline, kelle ajas ta ka kasvas.
1. 1.Jaanirahva kuusk Karulas
2. Reinu kuusk, Aaris
3. Aadu kuusk, Salatsel
4. Herma kuusk, Salatsel
5. Miku kuusk, Kavastus
6. Antsu kuusk, Kavastus
7. Reinu kuusk, Rasiveres
8. Ahu kuusk, Kõldus
9. Aru kuuse tuk, Liigustel
10. Läävaru kuused, Kostal
11. Kuused Rebu /Reba?/ kuusiku määl.
12. Sibi kuusiku mää kuusk
13. Tünurahva aavad Aaris
14. Iie aab Amas
15. Iie niinepuu Rönni määl Palmses, kelle tagant allikas välja jookseb üle rahakasti, mis selle puu juurte alla on maetud. Juurte pääle toodud kevade ja sügise odra kookisid, verd, mett, piima ohvriks jne.
16. Niine kink, Läävaru soos.
Niine kink, Sagadi mõisa juures
Niine kink, Konnakaevul
Iie kink, Aaspere mõisas.
17. Aadu saar, Salatsel
18. Tõikvere lepik
19. Paju kasik
20. Kloodi kuusik
21. Idavere aavik.
Üksikud puud olid rajamärkideks, kuna kuusikud, lepikud, aavikud, vaarikud pea kivi ehk pesa kohad. Mitmelt pesakohtadelt on aga silmapaistvad märgid ka kadunud. Vana jutude järele juhtub selle pääle, et otsidagi oskab.
Lisaandmed
Tekstimärkus Sisestas USN [puu]
Sisu kommentaar pp Mr 2018
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 31653
Sisestaja Mari-Ann Remmel
Sisestuskuupäev 28.05.2018
Lisatud 20.06.2012 17:44
Viimati muudetud 09.04.2019 18:44
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 153
Säilik
Pala