Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H III 2, 84/7 (2) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H III 2, 84/7 (2) < Haljala khk., Vihula v. – Leena Lepp-Viikmann (Lepp-Viekmann) (1889) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIIKöide:2LK1:84LK2:87Pala:2 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1889 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala päritolukoht | Virumaa, Haljala |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | järv | ||||||
| Tegelased | haldjas | ||||||
| Muud märksõnad | jaanipäev | ||||||
| Žanr | muist | ||||||
| Jututüüp | Neiu Mustjärvest laulab kivil järve kaldal jaanilaupäeval neljapäeval, mehed luuramas. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Mustjärv | ||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||
| Kihelkond | Haljala | ||||||
| Vana küla | Vihula ?? | ||||||
| Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||
| Uus küla | Vihula ??? | ||||||
| Märkus | asukoht ebaselge |
||||||
| Tekst | |||||||
| Jutt. Mustast järvest käinud muistepäivil üks poole jala pikkune ilus piiga, kesksuvite aeal ikka, ühel neljapäeva öösel välja. Enamist tulnud ta enne ehavalge kustumist järvest üles, istunud natuke aega järve kaldal, vahel ka natuke eemal ühes põesastikus; pildunud liivasõmeraid ja kiva vette ja laulnud haledal healel, ilma et keegi tema sõnast aru võinud saada, sest et ta kedagi inimesehinge enese ligi ei lasknud. Nii pea aga, kui koit on hakanud, kadus ta kiireste järve. Kui aga jaanipäeva laupääv mõne aasta tagast neljapäeva peale kaldus, ilmus neiu natuke varem, ja tuli kunni ligi külani, seisatas siin ehk seal majade kohal tänaval, sagedaste ka mõne sauna akna all, kus naesterahvas vihtlemas olivad, näitas nagu midagi kohta otsivad, läks aga siis jälle ruttu järve kaldale. Istund seal ühe kivi otsas ja lipsand korraga järve tagasi. Nenda oodeti teda jälle ühel neljapäevasel jaanilaube õhtul. Mitu julget meest olid nõu pidand teda varitseda ja kinni püüda, et näha saaks, kes ta on. Neiu tuli ka, kui oodeti, käis tutval viisil külas ära ja tuli jälle järve ääre põesastiku. Sinna aga oli juba enne päevaloodet üks täieealine poisikene peitu läinud, kes ühe paksu toomingapõesasse end ära peitis. Ta nägi, kuidas neiu kergel sammul tagasi tuli, põesastikku kivi otsa istus, ja ilma noore mehe ligiolemist märkamata, tasaselt laulu tõstis, nii et kuulja arugi ei saanud. Noormees seisis hinge tõmbamata paigal. Kuna neiu laul lõppemas oli ja kivi pealt hakkas üles tõusma, tahtis ka poiss varjupaigast välja astuda. Korraga aga kiljatas neiu, nii et varitsejal poisil veri tarretama lõi ja pistis suure kisaga põesast välja, küla poole välja peale ja sealt kaugelt kõvertates järve. Hulk mehi, kes ka ennast nägemata järve ääre olid peitnud, jooksid taale küll mitmelt poolt järele, aga neiu läks nagu vari ümber meeste rea ja kadus silmapilk vee alla. Korraga helises järvest hooste hirnumine ja inimeste healitsemine keikide meeste kuuldes, kes kohkudes kaldale seisatama jäivad. Mehed tõutasivad ei elades enam sarnaste asjadega tegemist teha. Seda lubamist ei olnud aga enam tarvis, sest peale seda ei näinud neiut enam kellegi sureliku silm. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Salle Kajak 2008 [vesi] | ||||||
| Sisu kommentaar | pp MR 2018 | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 31650 | ||||||
| Sisestaja | Mari-Ann Remmel | ||||||
| Sisestuskuupäev | 25.05.2018 | ||||||
| Lisatud | 25.05.2018 14:37 | ||||||
| Viimati muudetud | 26.03.2019 11:19 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H III 2 | ||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||