Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H, Gr. Qu, 419/20 (4) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H, Gr. Qu, 419/20 (4) < Tartu-Maarja khk., Vasula v. — P. Birkenthal (1888) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H, Gr. QuKöide:LK1:419LK2:420Pala:4 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1888 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Tartumaa, Tartu-Maarja, Vasula v. |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | järv | ||||||
| Tegelased | loom/lind/kala, hiid | ||||||
| Žanr | muist | ||||||
| Jututüüp | Tugev mees otsib vastalist, aga jääb nendega kimpu, Peipsi veerel kohatud Kalevipoeg aitab; siili õpetus. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Peipsi järv | ||||||
| Vana maakond | Tartumaa | ||||||
| Kihelkond | Kodavere | ||||||
| Uus maakond | Tartu maakond | ||||||
| Tekst | |||||||
| Ta 5. Üts mees leidis aia veerest pasatse persega vasika ja visas ta sabapidi üle aia. Et ta särätse töö ära tennü, arvas ta enda vägimehe olema ja lats valla mööda ilma ümbre reisima ja omale vastust otsima. Oma rändamise pääl läts tema taga Peipsit üte maja sisse, kos ta üte vana naese eest leidis. Kui ta selle naesele olli teeda annu, mis ta otsib, ütel see: „Minul om küll kats poiga, aga need ei ole praegu kodo. Kui sa nendega oma jõudu tahad kaeda, sis ooda niikavva, kui na kodo tuleva.“ Vägimees olli sellega rahu, sõi veidike sellest, mis naene talle ette pandis, ja heidas tarre saina veerde pika pengi pääle magama. Aga ta ei ollo veel magama jäänu, kui naese pojad juba kodogi tulliva. Naene pandis 12 leiba lavva pääle ja võttis ahjust suure hobese nahatäie suurmaputru valla, mis na katekeisi kõik ära sõiva. Kui kõtud täis olliva, heidassiva mehed sellesama pengi paale magama, kos vägimeeski magas, töine töise otsa paale, jalad vastastikku. Vaevalt olliva na magama jäänu, kui üts neist lagast otsast nii kõvaste hengäs, et oma tuulega vägimehe kui haenatordi vasta töise mehe taguotsa aas. See hengäs omakõrd ja puhkus vägimehe jällegi vasta edimäst meest tagasi. Nii lennas see mitu korda ütest pengi otsast töise, nii kavva kui ta viimate maast üles karas ja jooskma pandis. Vananaese pojad virgusiva varsti üles, leisiva, et vägimees puudus ja nakassiva täile perra jooskma. Peipsi veeren saiva na täile perra. Nüüd olli vägimees hädän. Saal tulli Kalevipoig, 700 saelauda seilan. Vägimees palus teda ennast varjata. Kalevipoeg kostis: „Poe püksi! Poe püksi!“ Vägimees tegi seda, ja Kalevipoig näkas nüüd lauvadega tagaajajid mant ära hoidma. Ta lõi aga lappi lauda ja pess sedaviisi pea kõik lavvad katski, ilma et ta neile oles suurembat viga tennu. Saal hõigas siil põõsa sehest: „Servi lauda, servi lauda, Kalevipoig!“ Kalevipoig lõi servi lauda ja sai sel viisil varsti oma vaindlaste üle võitu. Palgast haa nõu eest visas ta siilile, kes alasti põosan külmetas, oma kasuka küllest siilu, ja säält saigi siil omad uhakad. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Üts mees leidis aia veerest pasatse persega vasika ja visas ta sabapidi üle aia. Et ta särätse töö ära tennü, arvas ta enda vägimehe olema ja lats valla mööda ilma ümbre reisima ja omale vastust otsima. Oma rändamise pääl läts tema taga Peipsit üte maja sisse, kos ta üte vana naese eest leidis. Kui ta selle naesele olli teeda annu, mis ta otsib, ütel see: „Minul om küll kats poiga, aga need ei ole praegu kodo. Kui sa nendega oma jõudu tahad kaeda, sis ooda niikavva, kui na kodo tuleva.“ Vägimees olli sellega rahu, sõi veidike sellest, mis naene talle ette pandis, ja heidas tarre saina veerde pika pengi pääle magama. Aga ta ei ollo veel magama jäänu, kui naese pojad juba kodogi tulliva. Naene pandis 12 leiba lavva pääle ja võttis ahjust suure hobese nahatäie suurmaputru valla, mis na katekeisi kõik ära sõiva. Kui kõtud täis olliva, heidassiva mehed sellesama pengi paale magama, kos vägimeeski magas, töine töise otsa paale, jalad vastastikku. Vaevalt olliva na magama jäänu, kui üts neist lagast otsast nii kõvaste hengäs, et oma tuulega vägimehe kui haenatordi vasta töise mehe taguotsa aas. See hengäs omakõrd ja puhkus vägimehe jällegi vasta edimäst meest tagasi. Nii lennas see mitu korda ütest pengi otsast töise, nii kavva kui ta viimate maast üles karas ja jooskma pandis. Vananaese pojad virgusiva varsti üles, leisiva, et vägimees puudus ja nakassiva täile perra jooskma. Peipsi veeren saiva na täile perra. Nüüd olli vägimees hädän. Saal tulli Kalevipoig, 700 saelauda seilan. Vägimees palus teda ennast varjata. Kalevipoeg kostis: „Poe püksi! Poe püksi!“ Vägimees tegi seda, ja Kalevipoig näkas nüüd lauvadega tagaajajid mant ära hoidma. Ta lõi aga lappi lauda ja pess sedaviisi pea kõik lavvad katski, ilma et ta neile oles suurembat viga tennu. Saal hõigas siil põõsa sehest: „Servi lauda, servi lauda, Kalevipoig!“ Kalevipoig lõi servi lauda ja sai sel viisil varsti oma vaindlaste üle võitu. Palgast haa nõu eest visas ta siilile, kes alasti põosan külmetas, oma kasuka küllest siilu, ja säält saigi siil omad uhakad. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Kirjandus | Muistendid Kalevipojast | ||||||
| Sisu kommentaar | Kp; Vp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 31632 | ||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
| Sisestuskuupäev | 17.05.2018 | ||||||
| Lisatud | 17.05.2018 14:42 | ||||||
| Viimati muudetud | 17.05.2018 14:42 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H, Gr. Qu | ||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||