AVALEHTTEATEDLogi sisse
Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H IV 8, 503/6 (8)
Täisviide H IV 8, 503/6 (8) < Palamuse khk. — H. Karu < Jaan Hoffmann (1897)
Viite osad Kogu:H IVKöide:8LK1:503LK2:506Pala:8
Kogumisaasta(d) 1897
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Jaan Hoffmann Tartumaa, Palamuse
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
H. Karu
Teksti sisu
Objekti liik järv
Tegelased hiid
Žanr muist
Jututüüp Tugev mees saab vastalisteks põrgulised, Peipsit läbiv Kalevipoeg aitab hädalist.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Peipsi järv
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Kodavere
Uus maakond Tartu maakond
Tekst
Ta(rtumaa) 1.
Korra elanud ennevanast üks tugev mees. See läinud enesele vastast otsima. Ta käinud ümberkaudu maad läbi, aga ta ei ole ühtegi leidnud, kes tema vastu oleks saanud. Korra juhtunud ta ühte sauna. Seal olnud pikkade hammastega, koleda inetu krõmpsus näoga vanamoor kodus. See küsinud mehe käest:
„Mis on sul tarvis?“
Tugev mees kostnud, et ta enesele vastalist otsida. Vanamoor ütelnud, et seekord nende mehi kodu ei ole. Vanamoor annud mehele süüa. Toonud terve teo leiba ja ühe vaaditäie õlut. Kui mees söönud sai, tulnud viimaks vanamoor tuppa ja ütelnud mehele:
„Külamees, sina ei söö ju meie musta kassigi vasta! Kui meie mehed söövad, siis ei saa sest söögist neile veel midagi, neil peab kaks ehk kolm korda rohkem lauale tooma, kui praegu on.“
Nüüd tegi vanamoor mehele aseme seina äärde pingi peale ja mees heitnud rahuliste väsinud konta välja puhkama. Ööse tulnuvad mehed kodu, söönuvad ka hirmus palju, nii kudas vanamoor võõrale rääkis, mida võõras mees oma asemelt järele vaatas. Kui mehed kahekeisi söönud said, kobinud raske kehaga teine teise poole seina äärde, teine teise pingi peale magama. Nüüd nägi mees, et need tõest vanakuradid olid. Mehe süda värises hirmu pärast. Ta mõtles ja pidas aru:
„Kui ma siit veel eluga pääseksin, küll ma siis oleks õnnelik!“
Ta tõusis üles ja pani tuhatnelja jooksu. Oli ta tüki maad ära jooksnud, nägi ta tee peal hirmus suure mehe enesele vastu tulevat, kakssada seitsmesüllast saelauda seljas. Tugev mees hakkas kohe lauakandjat appi paluma, sest laudade kandja oli Kalevipoeg, kes Pihkvast tuli ja Peipsi järvest läbi sammus. Kalevipoeg viskanud lauad seljast kohe maha, tõmmanud mehe krae pealt kinni ja pistnud ta oma püksireide. Kuradid tulivad Kalevipoja juurde ja küsinuvad, kuhu see mees jäänud, kes seie põgenenud. Kalevipoeg küsinud, mis nad mehest siis tahta. Vanakuradid hakkasivad ennast suurustama, mis mees seda tahta ja küsivat, või tahab tema jooksiku eest võidelda. Nüüd võtnud Kalevipoeg mehe oma püksireiest välja, pannud ta pea peale ja ütelnud:
„Kas näete, kaimud, vaadake ja tunnistage, siin ta on!“
Kohe tükkinuvad vanakuradid mehe kallale, et teda kätte saada. Kalevipoeg võtnud oma kakssada lauda ja hakkanud nendega kuratid peksma, kuni nad surma saivad, muud pole neist järele jäänud kui sinine suits ja karvatükid. Jõumees tänanud nüüd Kalevipoega südamest ta helduse ja abi eest. Nüüd nägi ta, kus jõumees oli. Ta ei julgenud enam selle peale mõtelda, et enesele veel vastast otsima minna. Ta oli rõõmus, et elusalt ja terve kontidega minema sai. Kunagi ei läinud ta enam vastast otsima.
Redigeeritud tekst
Korra elanud ennevanast üks tugev mees. See läinud enesele vastast otsima. Ta käinud ümberkaudu maad läbi, aga ta ei ole ühtegi leidnud, kes tema vastu oleks saanud. Korra juhtunud ta ühte sauna. Seal olnud pikkade hammastega, koleda inetu krõmpsus näoga vanamoor kodus. See küsinud mehe käest:
„Mis on sul tarvis?“
Tugev mees kostnud, et ta enesele vastalist otsida. Vanamoor ütelnud, et seekord nende mehi kodu ei ole. Vanamoor annud mehele süüa. Toonud terve teo leiba ja ühe vaaditäie õlut. Kui mees söönud sai, tulnud viimaks vanamoor tuppa ja ütelnud mehele:
„Külamees, sina ei söö ju meie musta kassigi vasta! Kui meie mehed söövad, siis ei saa sest söögist neile veel midagi, neil peab kaks ehk kolm korda rohkem lauale tooma, kui praegu on.“
Nüüd tegi vanamoor mehele aseme seina äärde pingi peale ja mees heitnud rahuliste väsinud konta välja puhkama. Ööse tulnuvad mehed kodu, söönuvad ka hirmus palju, nii kudas vanamoor võõrale rääkis, mida võõras mees oma asemelt järele vaatas. Kui mehed kahekeisi söönud said, kobinud raske kehaga teine teise poole seina äärde, teine teise pingi peale magama. Nüüd nägi mees, et need tõest vanakuradid olid. Mehe süda värises hirmu pärast. Ta mõtles ja pidas aru:
„Kui ma siit veel eluga pääseksin, küll ma siis oleks õnnelik!“
Ta tõusis üles ja pani tuhatnelja jooksu. Oli ta tüki maad ära jooksnud, nägi ta tee peal hirmus suure mehe enesele vastu tulevat, kakssada seitsmesüllast saelauda seljas. Tugev mees hakkas kohe lauakandjat appi paluma, sest laudade kandja oli Kalevipoeg, kes Pihkvast tuli ja Peipsi järvest läbi sammus. Kalevipoeg viskanud lauad seljast kohe maha, tõmmanud mehe krae pealt kinni ja pistnud ta oma püksireide. Kuradid tulivad Kalevipoja juurde ja küsinuvad, kuhu see mees jäänud, kes seie põgenenud. Kalevipoeg küsinud, mis nad mehest siis tahta. Vanakuradid hakkasivad ennast suurustama, mis mees seda tahta ja küsivat, või tahab tema jooksiku eest võidelda. Nüüd võtnud Kalevipoeg mehe oma püksireiest välja, pannud ta pea peale ja ütelnud:
„Kas näete, kaimud, vaadake ja tunnistage, siin ta on!“
Kohe tükkinuvad vanakuradid mehe kallale, et teda kätte saada. Kalevipoeg võtnud oma kakssada lauda ja hakkanud nendega kuratid peksma, kuni nad surma saivad, muud pole neist järele jäänud kui sinine suits ja karvatükid. Jõumees tänanud nüüd Kalevipoega südamest ta helduse ja abi eest. Nüüd nägi ta, kus jõumees oli. Ta ei julgenud enam selle peale mõtelda, et enesele veel vastast otsima minna. Ta oli rõõmus, et elusalt ja terve kontidega minema sai. Kunagi ei läinud ta enam vastast otsima.
Lisaandmed
Kirjandus Muistendid Kalevipojast
Sisu kommentaar Kp; Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 31631
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 17.05.2018
Lisatud 17.05.2018 13:46
Viimati muudetud 25.06.2018 17:44
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H IV 8
Säilik ERA-12009-42389-53470
Pala ERA-14020-02248-44351