Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ÕES, SK 137, 1/2
Täisviide ÕES, SK 137, 1/2 Võru < Viru rannik — Fr. R. Kreutzwald (1849)
Viite osad Kogu:ÕES, SK 137Köide:LK1:1LK2:2Pala:
Kogumisaasta(d) 1849
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Fr. R. Kreutzwald
Teksti sisu
Objekti liik saar
Tegelased nõid/ravija
Žanr mst
Jututüüp Soome tuuslar põgeneb vaenlase eest Lavassaarele, elab seal mõne aja ja viskab Viru ranna elanikele vempe; kui ta põhjakotkal lahkub, asustavad saare soomlased.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Lavassaar
Vana maakond välismaa
Kihelkond välismaa
Täpsem asukoht Saar kuulub Venemaale. Enne 1944. aastat kuulus Soomele.
Koht välismaal Soome lahes
Tekst
[Muistend Tuuslarist]
[---]
Ein Finnischer Tuuslar floh von Feinden verfolgt nach Lawwa-saar, verwandelte während der Flucht eine Menge Fische in Seeungeheuer (merre-kollideks), um die Verfolger abzuschrecken, doch als diese dessen ungeachtet die kleine Insel erreichten, da nahm der Zauberer eine Handvoll Federn aus dem Busen u[nd] blies sie in die Luft. Bald darauf schneite es Krieger wie Schlössen herab, welche die Insel bedeckten u[nd] die Feinde in wilde Flucht schlugen. Der Tuuslar hauste noch später noch viele Jahre auf Lawwa-saar, spielte dem Wierländischen Küstenvolke manchen bösen Schabernack, bis er zuletzt auf dem grossen nordischen Adler abzog u[nd] nicht mehr zurückkehrte. Die Insel blieb lange unbewohnt, denn Niemand wagte sich dort nieder zu lassen; endlich kamen friedliche Finnen, die den Zauberbann (nõiavõrgutused) lösten, u[nd] deren Nachkommen noch gegenwärtig die Insel bewohnen. Bezüglich auf diese Sage sieht man häufig spielende Kinder Federn in die Luft blasen, wobei sie sprechen „katsume, kas same sõa-mehhi?“
[- – -]
Kreutzwald.
Werro, den 23. April 1849.
[TÕLGE.]
Üks soome Tuuslar põgenes vaenlastest jälitatuna Lavassaarele, muutis põgenemisel hulga kalu merekollideks, et jälitajaid peletada. Siis, kui need sellest hoolimata väikesele saarele jõudsid, võttis nõid peotäie sulgi põuest ja puhus need õhku. Varsti sadas nagu rahet alla sõjamehi, kes katsid saare ja kes lõid vaenlase metsikult põgenema. Tuuslar asus veel hiljem palju aastaid Lavassaarel, tegi Viru ranna elanikele mitu vempu, kuni ta lõpuks suurel põhjakotkal ära lendas ega enam tagasi ei tulnud. Saar jäi kauaks ajaks asustamata, sest keegi ei julgenud seal maanduda. Lõpuks tulid rahulikud soomlased, kes nõiavõrgutused kaotasid, ja kelle järglased veel praegu saarel elavad. Selle muistendi kohaselt näeb sageli mängivaid lapsi sulgi õhku puhumas, kusjuures nad ütlevad: „Katsume, kas saame sõamehi?“
Redigeeritud tekst
[Muistend Tuuslarist]
[TÕLGE.]
Üks soome Tuuslar põgenes vaenlastest jälitatuna Lavassaarele, muutis põgenemisel hulga kalu merekollideks, et jälitajaid peletada. Siis, kui need sellest hoolimata väikesele saarele jõudsid, võttis nõid peotäie sulgi põuest ja puhus need õhku. Varsti sadas nagu rahet alla sõjamehi, kes katsid saare ja kes lõid vaenlase metsikult põgenema. Tuuslar asus veel hiljem palju aastaid Lavassaarel, tegi Viru ranna elanikele mitu vempu, kuni ta lõpuks suurel põhjakotkal ära lendas ega enam tagasi ei tulnud. Saar jäi kauaks ajaks asustamata, sest keegi ei julgenud seal maanduda. Lõpuks tulid rahulikud soomlased, kes nõiavõrgutused kaotasid, ja kelle järglased veel praegu saarel elavad. Selle muistendi kohaselt näeb sageli mängivaid lapsi sulgi õhku puhumas, kusjuures nad ütlevad: „Katsume, kas saame sõamehi?“
Lisaandmed
Kirjandus Muistendid Kalevipojast
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 31624
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 15.05.2018
Lisatud 15.05.2018 18:38
Viimati muudetud 25.06.2018 14:53
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ÕES, SK 137
Säilik ERA-18175-53612-32987
Pala ERA-18175-53619-33290