Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 19067/72
Täisviide E 19067/72 < Viru-Nigula khk. — J. Tarum (1895)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:19067LK2:19072Pala:
Kogumisaasta(d) 1895
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
J. Tarum
Pala kogumiskoht Virumaa, Viru-Nigula
Teksti sisu
Objekti liik järv
Tegelased hiid, isik
Žanr muist
Jututüüp Moonamees tahab rammu katsuda, Peipsit läbiv Kalevipoeg päästab jänni jäänud mehe Vanapagana poegade käest.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Peipsi järv
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Vaivara
Vana küla lokaliseerimatu
Uus maakond Ida-Viru maakond
Tekst
Suured ramumehed
Kord olnud K... mõisas üks moonamees väga suure ramuga. Tema teinud, mis ta tahtnud, ükski pole tohtinud temale miski ütelda ega midagi teha, sest et tema oma ramuga keiki hirmutas. Kubjas kaebanud härrale:
„Tema ei kuule minu sõna, teeb, mis tahab.“
Härra ütelnud:
„Mine väljale, vaata, kui tema künnab, löö teda kepiga ja tule ise välja!“
Kubjas läheb, vaatab, tema künnab, ja lööb kaks kord kepiga mööda pead ja hakkab ise jooksma. Ramumees vaatab, ei näe kedagi käeriista. Viimaks võtab kahehobuse vankri tiislist kinni, ja viskas õnneks nii kõvast, et vanker üle kubja pea läks. Kubjas läks mõisa, rääkis seda lugu härrale. Härra mõtles:
„Kui temal nii suur ramu on, siis ma võin temaga raha teenida.“
Härra läks M... mõisa pidule ja kiidab seal:
„Minul on nii suur ramumees, et teil kellelgi vastulist ei ole.“
M... mõisa härra ütles:
„Minul on ka,“ ja läksivad vaidlema.
Viimaks vedasid kihlu 500 rubla peale. Ja lasti ramumehed senna tulla ramu katsuma.
M ... mõisa ramumees ütles:
„Hakkame võitlema!“
Tema nägi, et teine tugevam on, lootis, et saab kavalusega teisest üle, aga K... mõisa suur ramumees ütles:
„Võitlemisest on enne teisedki viga saanud, proovime muidu.“
Ja ütles:
„Võtame neli viina-aami, kaks kummagi poole kaendla, ja viime vabrikutrepist üles.“
Teine ei tahtnud seda, vaid tahtis ikka [hakata] võitlema, ja viimaks hakkasid. M... mõisa ramumees püüdis kavalusega teist maha saada, pani jala taha ja püüdis teist lüüa, aga suur ramumees keeras — ja teise jalaluu läks katki, ise ütles:
„Eks mina öölnud, sellest on teised ka viga saanud.“
K... mõisa härra võitis 500 rubla, sest andis ramumehele 100 rubla vaevapalka. Ramumees nägi, et tema võit oli, mõtles:
„Misperast mina pean tööd tegema, ma võin muidugi läbi saada.“
Siis läks mööda ilma hulkuma ja ramumeest otsima, käis mitu pääva teed, ei leidnud kustkiltpoolt vastulist. Viimaks sai metsas ühe veikese maja juurde, läks senna sisse, vaatas ümber, nägi viimaks — üks vana naene istus nurgas. See tuli välja ja küsis:
„Mis teil, külamees, tarvis on?“
„Mina otsin ramumeest omale vastu, aga ei leia kustkiltpoolt.“
Naene ütles:
„Minu poegadel on ka natukese, aga ei ole nüüd kodu, oota niikaua, kui kodu tulevad, siis võite proovida.“
Ramumees palus süüa.. Naene tõi toidu laua peale ja käskis meest sööma hakata. Ramumees istub laua ääre ja vaatab toidud üle. Imeks pannes nääb: toovritäis piima, tünner silku, kuus leiba. Ehmatas kohe ja mõtles: tema pojad vist söövad nii palju. Mees sõi, aga ei saanud aru, et toit vähenenud oli. Kui söönud sai, heitis magama pingi peale, sest pitk pink oli üle maja seina pandud. Jäi magama. Aga äkitselt kuuleb kõva kohinat väljas, vaatab aknast — kaks meest tulevad, teine tuleb tühjalt ees, aga teine tuleb taga, kaks palgijämedust kuuske ladvapidi teine teises käes, veab taga. Ramumees vaatab ja mõtleb: ei need ole inimeselapsed, vaid Vanapagana pojad. Ja hakkas jälle pingi peale. Mehed tulevad tuppa ja küsivad ema käest:
„Mis mees see siin on?“
Ema kostis:
„See otsib ramumeest omale vastu.“
Teine poeg ütles:
„Sööme estiks ja laseme leiva luusse, siis võime katsuda, mis mees tema on.“
Ema kandis toidud lauale, pojad hakkasid sööma. Ramumees vaatab pingi pealt imestades, sest toitusid oli poole rohkem kui temal, aga kui söönud saivad, oli keik otsas. Siis läksivad magama, teine hakkas teise pingi otsa peale, pead vastu seina. Ramumees jäi kahe vahele.
Ükskord kuuleb tema otsekui mürinat teisepool pingi otsas ja peaaegu lendab tema mööda pinki vastu teist. Seal oli niisamasugune heal kuulda ja tema lendas jälle vastu teist. Kui mitu korda oli sedamoodi käinud, tõusis viimaks maast üles ja hakkas jooksma. Jooksis palju maad. Viimaks jõudis Peipsi järve äärde ja läks seda serva mööda edasi. Korra vaatab tagasi ja näeb: Vanapagana pojad tulevad järele. Siis juhtus temal meelde, et need jälgedelt haisu tunnevad. Siis hüppas põlvest saadik järve ja jooksis vee sees. Korraga vaatab ette ja näeb: üks määratu suur mees tuleb järvest kaldale. Tema jooksis selle juurde. See oli Kalevipoeg, tuli järvest läbi — 12 tosinat tammelaudu kummalgi pool õlal, ja ütles:
„Kae loisku, ära kastis minu oisud märjaks!“
See küsis ramumehe käest:
„Mis sa jooksed?“
Ramumees kostis:
„Vaata, need Vanapagana pojad ajavad mind taga!“
Kalevipoeg pani teda oma püksitasku. Pagana pojad jõudsid senna ja küsivad Kalevipoja käest:
„Kas see suur ramumees on siin?“
Tema ütles:
„Ei ole.“
Aga teised leidsid taskust ja tahtsid vägise ära võtta. Kalevipoeg vihastas ja viskas teise lauapakiga teist. Ja nad surid mõlemad. Siis võttis nende jalgadest kinni ja viskas nende surnukehad järve, kus nad aegamööda mädanema laksivad ja imelikud elajad välja tulivad, millest viimaks kiisid saivad.
Siis võttis ramumehe taskust välja ja ütles:
„Eks nüüd oleks sinu elu otsas olnud, kui mind siin ei oleks olnud. Ära enam ilmaski vastulist otsi. Vaata, sina olid teiste inimeste hulgas ramumees. Ja nemad olid üle sinu ja mina olen üle teie keikide. Nüüd mine ja hakka tööle.“ Ramumees läks senna mõisa, kus enne oli, ja hakkas tööle ega hakkand enam kellelegi vastu.
Redigeeritud tekst
Suured ramumehed
Kord olnud K... mõisas üks moonamees väga suure ramuga. Tema teinud, mis ta tahtnud, ükski pole tohtinud temale miski ütelda ega midagi teha, sest et tema oma ramuga keiki hirmutas. Kubjas kaebanud härrale:
„Tema ei kuule minu sõna, teeb, mis tahab.“
Härra ütelnud:
„Mine väljale, vaata, kui tema künnab, löö teda kepiga ja tule ise välja!“
Kubjas läheb, vaatab, tema künnab, ja lööb kaks kord kepiga mööda pead ja hakkab ise jooksma. Ramumees vaatab, ei näe kedagi käeriista. Viimaks võtab kahehobuse vankri tiislist kinni, ja viskas õnneks nii kõvast, et vanker üle kubja pea läks. Kubjas läks mõisa, rääkis seda lugu härrale. Härra mõtles:
„Kui temal nii suur ramu on, siis ma võin temaga raha teenida.“
Härra läks M... mõisa pidule ja kiidab seal:
„Minul on nii suur ramumees, et teil kellelgi vastulist ei ole.“
M... mõisa härra ütles:
„Minul on ka,“ ja läksivad vaidlema.
Viimaks vedasid kihlu 500 rubla peale. Ja lasti ramumehed senna tulla ramu katsuma.
M ... mõisa ramumees ütles:
„Hakkame võitlema!“
Tema nägi, et teine tugevam on, lootis, et saab kavalusega teisest üle, aga K... mõisa suur ramumees ütles:
„Võitlemisest on enne teisedki viga saanud, proovime muidu.“
Ja ütles:
„Võtame neli viina-aami, kaks kummagi poole kaendla, ja viime vabrikutrepist üles.“
Teine ei tahtnud seda, vaid tahtis ikka [hakata] võitlema, ja viimaks hakkasid. M... mõisa ramumees püüdis kavalusega teist maha saada, pani jala taha ja püüdis teist lüüa, aga suur ramumees keeras — ja teise jalaluu läks katki, ise ütles:
„Eks mina öölnud, sellest on teised ka viga saanud.“
K... mõisa härra võitis 500 rubla, sest andis ramumehele 100 rubla vaevapalka. Ramumees nägi, et tema võit oli, mõtles:
„Misperast mina pean tööd tegema, ma võin muidugi läbi saada.“
Siis läks mööda ilma hulkuma ja ramumeest otsima, käis mitu pääva teed, ei leidnud kustkiltpoolt vastulist. Viimaks sai metsas ühe veikese maja juurde, läks senna sisse, vaatas ümber, nägi viimaks — üks vana naene istus nurgas. See tuli välja ja küsis:
„Mis teil, külamees, tarvis on?“
„Mina otsin ramumeest omale vastu, aga ei leia kustkiltpoolt.“
Naene ütles:
„Minu poegadel on ka natukese, aga ei ole nüüd kodu, oota niikaua, kui kodu tulevad, siis võite proovida.“
Ramumees palus süüa.. Naene tõi toidu laua peale ja käskis meest sööma hakata. Ramumees istub laua ääre ja vaatab toidud üle. Imeks pannes nääb: toovritäis piima, tünner silku, kuus leiba. Ehmatas kohe ja mõtles: tema pojad vist söövad nii palju. Mees sõi, aga ei saanud aru, et toit vähenenud oli. Kui söönud sai, heitis magama pingi peale, sest pitk pink oli üle maja seina pandud. Jäi magama. Aga äkitselt kuuleb kõva kohinat väljas, vaatab aknast — kaks meest tulevad, teine tuleb tühjalt ees, aga teine tuleb taga, kaks palgijämedust kuuske ladvapidi teine teises käes, veab taga. Ramumees vaatab ja mõtleb: ei need ole inimeselapsed, vaid Vanapagana pojad. Ja hakkas jälle pingi peale. Mehed tulevad tuppa ja küsivad ema käest:
„Mis mees see siin on?“
Ema kostis:
„See otsib ramumeest omale vastu.“
Teine poeg ütles:
„Sööme estiks ja laseme leiva luusse, siis võime katsuda, mis mees tema on.“
Ema kandis toidud lauale, pojad hakkasid sööma. Ramumees vaatab pingi pealt imestades, sest toitusid oli poole rohkem kui temal, aga kui söönud saivad, oli keik otsas. Siis läksivad magama, teine hakkas teise pingi otsa peale, pead vastu seina. Ramumees jäi kahe vahele.
Ükskord kuuleb tema otsekui mürinat teisepool pingi otsas ja peaaegu lendab tema mööda pinki vastu teist. Seal oli niisamasugune heal kuulda ja tema lendas jälle vastu teist. Kui mitu korda oli sedamoodi käinud, tõusis viimaks maast üles ja hakkas jooksma. Jooksis palju maad. Viimaks jõudis Peipsi järve äärde ja läks seda serva mööda edasi. Korra vaatab tagasi ja näeb: Vanapagana pojad tulevad järele. Siis juhtus temal meelde, et need jälgedelt haisu tunnevad. Siis hüppas põlvest saadik järve ja jooksis vee sees. Korraga vaatab ette ja näeb: üks määratu suur mees tuleb järvest kaldale. Tema jooksis selle juurde. See oli Kalevipoeg, tuli järvest läbi — 12 tosinat tammelaudu kummalgi pool õlal, ja ütles:
„Kae loisku, ära kastis minu oisud märjaks!“
See küsis ramumehe käest:
„Mis sa jooksed?“
Ramumees kostis:
„Vaata, need Vanapagana pojad ajavad mind taga!“
Kalevipoeg pani teda oma püksitasku. Pagana pojad jõudsid senna ja küsivad Kalevipoja käest:
„Kas see suur ramumees on siin?“
Tema ütles:
„Ei ole.“
Aga teised leidsid taskust ja tahtsid vägise ära võtta. Kalevipoeg vihastas ja viskas teise lauapakiga teist. Ja nad surid mõlemad. Siis võttis nende jalgadest kinni ja viskas nende surnukehad järve, kus nad aegamööda mädanema laksivad ja imelikud elajad välja tulivad, millest viimaks kiisid saivad.
Siis võttis ramumehe taskust välja ja ütles:
„Eks nüüd oleks sinu elu otsas olnud, kui mind siin ei oleks olnud. Ära enam ilmaski vastulist otsi. Vaata, sina olid teiste inimeste hulgas ramumees. Ja nemad olid üle sinu ja mina olen üle teie keikide. Nüüd mine ja hakka tööle.“ Ramumees läks senna mõisa, kus enne oli, ja hakkas tööle ega hakkand enam kellelegi vastu.
Lisaandmed
Kirjandus Muistendid Kalevipojast
Sisu kommentaar Kp; Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 31623
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 15.05.2018
Lisatud 15.05.2018 18:23
Viimati muudetud 25.06.2018 23:12
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik ERA-17312-41289-49420
Pala ERA-18175-63461-24258