Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | E 52530/1 | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | E 52530/1 < Virumaa — R. Avel (1912) | ||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:52LK1:52530LK2:52531Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1912 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Virumaa |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | kalme, järv, mägi, küla | ||||||
| Tegelased | hiid | ||||||
| Žanr | arh, muist | ||||||
| Jututüüp | Kalevipoeg tõttab läbi Peipsi vaenlasele vastu, kokkupõrge Jõugas, kus kalmed näha; Kuremäel raiutakse tal une pealt jalad, põlvedel Kivinõmme, kus sureb, maetakse Kalevipoja mäele. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Kalevipoja mägi | ||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||
| Kihelkond | Iisaku | ||||||
| Vana vald | Illuka | ||||||
| Vana küla | Kivinõmme | ||||||
| Uus maakond | Ida-Viru maakond | ||||||
| Uus küla | Kivinõmme | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Kääbaskalmistu | ||||||
| Rahvapärane nimi | kalmud | ||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||
| Kihelkond | Iisaku | ||||||
| Vana vald | Illuka | ||||||
| Vana küla | Jõuga | ||||||
| Uus maakond | Ida-Viru maakond | ||||||
| Uus küla | Jõuga | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Peipsi järv | ||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||
| Kihelkond | Iisaku | ||||||
| Uus maakond | Ida-Viru maakond | ||||||
| Koht 4 | |||||||
| Objekti nimetus | Kuremäe küla | ||||||
| Vana maakond | Virumaa | ||||||
| Kihelkond | Jõhvi | ||||||
| Vana vald | Illuka | ||||||
| Vana küla | Kuremäe | ||||||
| Uus maakond | Ida-Viru maakond | ||||||
| Uus küla | Kuremäe | ||||||
| Tekst | |||||||
| [Kalevipoja haud] Kui Kalevipoeg parajaste Venemaal, teisel pool Peipsit viibib, saab ta teate, et vaenlane ligineb. Sedamaid tõttab ta Peipsist läbi vaenlasele vastu. Sügav koht, kus tal vesi niudeni ulatab, avateleb teda järgmisele ütlusele: „Ennäe, loitu, kastab mulkud!“ Kauksi kohas jõuab ta maale, kust ta Kuremäe poole edasi tõttab, ja Jõuga küla kohal (versta 4 põhja pool Iisaku kirikut) vaenlasega esimest võitlust peab, millest ka praegused kalmud veel tunnistust annavad. Kuremäel tabab teda siis raske õnnetus. Unerammistuse pealt, millele väsimus ja rohkeste maitstud viin hoogu annavad, raiutakse tal mõlemad jalad otsast ära. Viimast jõudu kokku võttes läheb tema põlvenükkade peal Kivinõmme metsalaande, mis Kuremäge, umbes 4 versta eemal, lõuna-ida poolt ümbritseb, kuhu ta mäeveerule maha langeb ja sureb. Oma määratuma suuruse tõttu paistab ta veel sinnaminemisel üle metsa välja. Sinna maetakse ta maha ja [nii] kannab liivakalm ehk haud, mille all ta puhkab, niisama ka mägi, elupõlved Kalevipoja nime. [- – -] Lõpuks olgu veel seie juure lisatud, et Kalevipoja hauas muud midagi ei leidu, kui liiva sees väga ära kõdunenud söeraasukesi. Haud ise on mõistmata inimeste läbi väga läbi kaevatud ja ära moonutatud, kes temas asjata Kalevipoja varandust otsivad. ----------------------------------------------------------------------------------------- 1Iseloomulik on, et Naroova jõe piirkonnas, niisama ka Peipsi-tagused venelased metsakõrbe, kus Kalevipoja haud aseneb ühes Kivinõmme maakohaga, Dobrõnjaks,- Kalevipoja mäge Bogatõrskaja goraks kutsuvad. — Kust võtsivad venelased selle nimetuse? Teatavaste oli vene rahva muinasluule järele Dobrõnja Nikitit vene muinaskangelane, kes Ilja Murometsi ja teiste vägimeeste kaasaegsena, Vene riiki Püha Vladimiri valitsuse ajal (980—1015 p. Kr.), võitlustes paganate vastu oli rajamas. Niisugusena on ta vene muinasluules kui valgesilmaliste tðuudide, s. o. soomesugu rahvaste võitja ja allaheitja herrandatud [ülistatud]. Ei ole kahelda, et Dobrõnja Nikitit Kalevipoja teisend on. Aga kuidas tuleb vene vägilase ilmumist Eestisse seletada? Vististe järgmiselt. Slaavi rahva rühmad, kes vanal muis\'tsel ajal üle Naroova jõe lääne poole tungisivad ja viimaks eestlastega kokku puutusivad, pidivad viimaste juures juba Kalevipoja-aineid ees leidma. Väga tõenäulik on, et nad, kuna ka nende eneste juures muisted oma vägilaste üle ümber liikusid, leitud võeraid aineid tarvitasid ja omakohaselt ümber sulatasid, Kalevipoega teisendades ja oma vägimehele aluskujuks võttes. Miks selle lääne-slaavi rahva muistetes — kelle liikmed teatud piirkonnas eestlastega kokku puutusivad — just Dobrõnja Nikitit esimesel kohal seisis, on raske oletada. Võiks vahest umbkaudu arvata, et Dobrõnja Nikitit tðuudide allaheitmise läbi — nii kaugele kui muinasluule ajaloolise tõele vastab — enesest rahva hinges kestva mälestuse järele jättis. — Üleskirjutaja märkus. ------------------------------------------------------------------------------------------------ |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Kui Kalevipoeg parajaste Venemaal, teisel pool Peipsit viibib, saab ta teate, et vaenlane ligineb. Sedamaid tõttab ta Peipsist läbi vaenlasele vastu. Sügav koht, kus tal vesi niudeni ulatab, avateleb teda järgmisele ütlusele: „Ennäe, loitu, kastab mulkud!“ Kauksi kohas jõuab ta maale, kust ta Kuremäe poole edasi tõttab, ja Jõuga küla kohal (versta 4 põhja pool Iisaku kirikut) vaenlasega esimest võitlust peab, millest ka praegused kalmud veel tunnistust annavad. Kuremäel tabab teda siis raske õnnetus. Unerammistuse pealt, millele väsimus ja rohkeste maitstud viin hoogu annavad, raiutakse tal mõlemad jalad otsast ära. Viimast jõudu kokku võttes läheb tema põlvenükkade peal Kivinõmme metsalaande, mis Kuremäge, umbes 4 versta eemal, lõuna-ida poolt ümbritseb, kuhu ta mäeveerule maha langeb ja sureb. Oma määratuma suuruse tõttu paistab ta veel sinnaminemisel üle metsa välja. Sinna maetakse ta maha ja [nii] kannab liivakalm ehk haud, mille all ta puhkab, niisama ka mägi, elupõlved Kalevipoja nime. [- – -] Lõpuks olgu veel seie juure lisatud, et Kalevipoja hauas muud midagi ei leidu, kui liiva sees väga ära kõdunenud söeraasukesi. Haud ise on mõistmata inimeste läbi väga läbi kaevatud ja ära moonutatud, kes temas asjata Kalevipoja varandust otsivad. ------------------- 1Iseloomulik on, et Naroova jõe piirkonnas, niisama ka Peipsi-tagused venelased metsakõrbe, kus Kalevipoja haud aseneb ühes Kivinõmme maakohaga, Dobrõnjaks,- Kalevipoja mäge Bogatõrskaja goraks kutsuvad. — Kust võtsivad venelased selle nimetuse? Teatavaste oli vene rahva muinasluule järele Dobrõnja Nikitit vene muinaskangelane, kes Ilja Murometsi ja teiste vägimeeste kaasaegsena, Vene riiki Püha Vladimiri valitsuse ajal (980—1015 p. Kr.), võitlustes paganate vastu oli rajamas. Niisugusena on ta vene muinasluules kui valgesilmaliste tðuudide, s. o. soomesugu rahvaste võitja ja allaheitja herrandatud [ülistatud]. Ei ole kahelda, et Dobrõnja Nikitit Kalevipoja teisend on. Aga kuidas tuleb vene vägilase ilmumist Eestisse seletada? Vististe järgmiselt. Slaavi rahva rühmad, kes vanal muis\'tsel ajal üle Naroova jõe lääne poole tungisivad ja viimaks eestlastega kokku puutusivad, pidivad viimaste juures juba Kalevipoja-aineid ees leidma. Väga tõenäulik on, et nad, kuna ka nende eneste juures muisted oma vägilaste üle ümber liikusid, leitud võeraid aineid tarvitasid ja omakohaselt ümber sulatasid, Kalevipoega teisendades ja oma vägimehele aluskujuks võttes. Miks selle lääne-slaavi rahva muistetes — kelle liikmed teatud piirkonnas eestlastega kokku puutusivad — just Dobrõnja Nikitit esimesel kohal seisis, on raske oletada. Võiks vahest umbkaudu arvata, et Dobrõnja Nikitit tðuudide allaheitmise läbi — nii kaugele kui muinasluule ajaloolise tõele vastab — enesest rahva hinges kestva mälestuse järele jättis. — Üleskirjutaja märkus. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | Vrd. Peipsi sügavus, muist. 328; Jalgade raiumine, muist. 340 A. | ||||||
| Kirjandus | Trükitud: \"Muistendid Kalevipojast\" | ||||||
| Sisu kommentaar | Kp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 31571 | ||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
| Sisestuskuupäev | 07.05.2018 | ||||||
| Lisatud | 07.05.2018 11:27 | ||||||
| Viimati muudetud | 07.05.2018 11:28 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | E 52 | ||||||
| Säilik | ERA-13303-69528-73431 | ||||||
| Pala | ERA-18126-41242-54547 | ||||||