Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | E 32340/1 (19) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | E 32340/1 (19) < Torma khk., Kõnnu v. — E. Soodla (1897) | ||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:32340LK2:32341Pala:19 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1897 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Tartumaa, Torma, Kõnnu v. |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | vald | ||||||
| Tegelased | hiid | ||||||
| Žanr | muist, topon | ||||||
| Jututüüp | Kuidas Avinurme vald nime sai | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Avinurme küla | ||||||
| Vana maakond | Tartumaa | ||||||
| Kihelkond | Torma | ||||||
| Vana küla | Avinurme | ||||||
| Uus maakond | Jõgeva maakond | ||||||
| Uus küla | Avinurme | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Avinurme vald | ||||||
| Vana maakond | Tartumaa | ||||||
| Kihelkond | Torma | ||||||
| Vana vald | Avinurme | ||||||
| Uus maakond | Jõgeva maakond | ||||||
| Tekst | |||||||
| Avinurme rahvas kaebasid vanaste selle üle, et neil kala pole saada. Kalevipoeg, kes seda kaebtust ka kord kuulis, lubas selle vastu abi saata. Kalevipoeg ajas havisid Peipsist mööda Avinurme jõge ülesse ning sest ajast kannab see metsanukk Avinurme nime. Kalevipoeg aga ehitas omale paerguse Avinurme mõisa asemile maja, kuhu ta omale põldu hakkas harima ning külvas sinna hõberaha, kus neid paergugi veel leitakse. Mõned on 20-, mõned 15- ja 10- kunni 5-kopika hõberaha suurused. (Nägin neid oma silmaga, mis mõned inimesed olid leidnud, ja sealt jutu rääki[ja] kätte saanud oli, kes mulle näitas.) Mõisa juurde ehitas Kalevipoeg ka suure rehe, kus ta hõberahasid välja peksis. Aga heakene küll, lugu läks ju muidu üsna heaste, kui rehepapile mitte kurja rahahimu poleks tulnud Kalevipoja hõberaha peale. Et tal omal kuidagiviisi võimalik polnud raha võtta, kutsus ta Vanapoisi appi. Vanapagan lubas teda selle tingimisega aidata, kui rehepapp kõige tema küsimiste peale võib vastata, mis tema ette paneb. Rehepapp oli sellega nõus ning käskis Vanapaganal aga küsimistega ette astu. Arvas kui va kaval mees kõigi küsimistega toime saama. Vanapagan küsis: „Mis on üks?“ Rehepapp vastas: „Üks ep ole ühtegi.“ Vanapagan jälle küsis: „Mis on kaks?“ Rehepapp vastas: „Kaks on kassipoja silma.“ Vanapagan: „Mis on kolm?“ Rehepapp vastas: „Kolm pudrupoti jalga.” Vanapagan küsis: „Mis on neli?“ Rehepapp vastas: „Neli nisa lehmal.“ Vanapagan küsis: „Mis on viis?“ Rehepapp vastas: „Viis sõrme mehe peus.“ Vanapagan küsis: „Mis on kuus?“ Rehepapp vastas: „Kuus naela hobuse rauas.“ Vanapagan küsis: „Mis on seitse?“ Rehepapp vastas: „Seitse tähte taeva sõelas.“ Vanapagan küsis: “Mis on kaeksa?“ Rehepapp vastas: „Kaeksa kodart reel.“ Vanapagan: „Mis on üeksa?“ Rehepapp vastas: „Üeksa auku inimesel.“ Vanapagan küsis: „Mis on kümme?“ Rehepapp vastas: „Kümme kodart vankrirattal.“ Vanapagan jälle küsis: „Mis on üksteistkümme?“ Rehepapp, kes selle küsimuse peale vastust ei leidnud, hakkas Vanapaganat koodiga peksma. Ei aidand viimsel muud, kui katsus, kuda punuma sai, ilma et kumbki Kalevipoja hõberaha oleks saanud. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Avinurme rahvas kaebasid vanaste selle üle, et neil kala pole saada. Kalevipoeg, kes seda kaebtust ka kord kuulis, lubas selle vastu abi saata. Kalevipoeg ajas havisid Peipsist mööda Avinurme jõge ülesse ning sest ajast kannab see metsanukk Avinurme nime. Kalevipoeg aga ehitas omale paerguse Avinurme mõisa asemile maja, kuhu ta omale põldu hakkas harima ning külvas sinna hõberaha, kus neid paergugi veel leitakse. Mõned on 20-, mõned 15- ja 10- kunni 5-kopika hõberaha suurused. (Nägin neid oma silmaga, mis mõned inimesed olid leidnud, ja sealt jutu rääki[ja] kätte saanud oli, kes mulle näitas.) Mõisa juurde ehitas Kalevipoeg ka suure rehe, kus ta hõberahasid välja peksis. Aga heakene küll, lugu läks ju muidu üsna heaste, kui rehepapile mitte kurja rahahimu poleks tulnud Kalevipoja hõberaha peale. Et tal omal kuidagiviisi võimalik polnud raha võtta, kutsus ta Vanapoisi appi. Vanapagan lubas teda selle tingimisega aidata, kui rehepapp kõige tema küsimiste peale võib vastata, mis tema ette paneb. Rehepapp oli sellega nõus ning käskis Vanapaganal aga küsimistega ette astu. Arvas kui va kaval mees kõigi küsimistega toime saama. Vanapagan küsis: „Mis on üks?“ Rehepapp vastas: „Üks ep ole ühtegi.“ Vanapagan jälle küsis: „Mis on kaks?“ Rehepapp vastas: „Kaks on kassipoja silma.“ Vanapagan: „Mis on kolm?“ Rehepapp vastas: „Kolm pudrupoti jalga.” Vanapagan küsis: „Mis on neli?“ Rehepapp vastas: „Neli nisa lehmal.“ Vanapagan küsis: „Mis on viis?“ Rehepapp vastas: „Viis sõrme mehe peus.“ Vanapagan küsis: „Mis on kuus?“ Rehepapp vastas: „Kuus naela hobuse rauas.“ Vanapagan küsis: „Mis on seitse?“ Rehepapp vastas: „Seitse tähte taeva sõelas.“ Vanapagan küsis: “Mis on kaeksa?“ Rehepapp vastas: „Kaeksa kodart reel.“ Vanapagan: „Mis on üeksa?“ Rehepapp vastas: „Üeksa auku inimesel.“ Vanapagan küsis: „Mis on kümme?“ Rehepapp vastas: „Kümme kodart vankrirattal.“ Vanapagan jälle küsis: „Mis on üksteistkümme?“ Rehepapp, kes selle küsimuse peale vastust ei leidnud, hakkas Vanapaganat koodiga peksma. Ei aidand viimsel muud, kui katsus, kuda punuma sai, ilma et kumbki Kalevipoja hõberaha oleks saanud. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | Mõningate erinevustega teoses: M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, I—III, lk. 90—93. Vt. ka: M. J. Eisen, Mis teadis rahvas, EKirj. VI (1911), lk. 331. | ||||||
| Kirjandus | "Muistendid Kalevipojast" | ||||||
| Sisu kommentaar | Kp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 31447 | ||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
| Sisestuskuupäev | 19.04.2018 | ||||||
| Lisatud | 19.04.2018 16:21 | ||||||
| Viimati muudetud | 19.04.2018 16:21 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | E | ||||||
| Säilik | ERA-17312-41289-49420 | ||||||
| Pala | ERA-18108-58904-14155 | ||||||