Teade
| Arhiiviandmed | |
| Viide | Eesti kohalikud muistejutud I-III |
|---|---|
| Täisviide | M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud I—III, lk. 21—22 (11). |
| Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: |
| Kogumisaasta(d) | |
| Teksti sisu | |
| Objekti liik | allikas |
| Tegelased | jumal |
| Žanr | muist, topon, uk |
| Jututüüp | Vanataat saadab sinisest pilvest Siniallika, mille vesi sinine - abiks põua vastu; allika abil ilma muutmisest, allika puhastamisest, sügavuse mõõtmisest |
| Pärimuskohad | |
| Koht 1 | |
| Objekti nimetus | Siniallikas |
| Vana maakond | Tartumaa |
| Kihelkond | Laiuse |
| Vana küla | Laiuse |
| Uus maakond | Jõgeva maakond |
| Uus küla | Laiuse |
| Tekst | |
| Ennemuiste kurnanud põud väga sagedasti maad ja rahvast. Inimesed kaebanud igal aastal põua üle. Vanataat kuulnud kaebtust, otsustanud abi saata, vähemalt Laiuse elanikkudele, kus põud iseäranis vaeva teinud. Ühel päeval vajunud sinine pilv Laiuse mägede vahele alla orgu ja täitnud mõne silmapilguga sealse lohu. Kui pärast vaatama mindud, nähtud: seal vesi täiesti taevakarva sinine ja keeb nagu allikast üles. Eks Vanataat lasknud sinna allika tekkida sinise veega. Sinise vee pärast hakatud allikat Siniallikaks hüüdma ja seda nime kannab allikas praegugi. Siniallika tekkimisega kadunud Laiuse elanikkude kaebtus. Uus allikas annud ümbrusele karastust ja kosu. Uue allika abil võinud elanikud ilmugi oma tahtmise järele muuta. Sadanud liig palju, läinud kolm ühenimelist lesknaist allikale ja katsunud ta avaust vähemaks teha. Sedamaid vähenenud ehk lõpnud suur sadu. Kui aga põud maad ja rahvast koormanud, pidanud niisama kolm ühenimelist lesknaist Siniallikale minema seda rookima. Rookimiseks võetud labidas, reha, konks ja leivatükk kaasa, uuemal ajal isegi lauluraamat ja mindud pühapäeval jutluse ajal allikat puhastama. Puhastamise järele saadud sedamaid sadu. Korra puhastanud naised liig palju Siniallikat. Varsti hakanud iga päev nagu oavarrest sadama. Suur sadu hävitanud vilja hoopis ära. Kogu lõikus kippunud hävinema. Laiuse elanikud saanud naiste üle hirmus pahasteks, tahtnud neid allikasse visata allikasoonte sulgumiseks. Naised katsunud, kuidas rutuga võinud allikasuu sulguda. See sulgumine mõjunud. Kange sadu korraga otsas. Laiuse elanikud tahtnud korra Siniallika sügavust mõõta. Sõlmivad mitu köit teineteise külge, kivi otsa, lasevad allikapõhja. Ei tunne aga allikal mingisugust põhja all olevat. Tõmmavad köie üles. Ei midagi köie otsas. Teist korda mõõtma. Seovad paja köie otsa. Välja tõmmates näevad kohkudes: verine oina (siku) pea paja asemel köie otsas. Tahavad sellegipärast veel kolmat korda mõõta. Seovad katla kivi otsa. Korraga kuulevad kedagi alt allikast hüüdvat: „Kui te mõõtmist järele ei jäta, toon teid kõiki siia alla mõõtma!“ Hirmul jooksevad mehed Siniallikalt koju. Sest ajast peale ei julge keegi enam Siniallika sügavust mõõta. |
|
| Redigeeritud tekst | |
| Ennemuiste kurnanud põud väga sagedasti maad ja rahvast. Inimesed kaebanud igal aastal põua üle. Vanataat kuulnud kaebtust, otsustanud abi saata, vähemalt Laiuse elanikkudele, kus põud iseäranis vaeva teinud. Ühel päeval vajunud sinine pilv Laiuse mägede vahele alla orgu ja täitnud mõne silmapilguga sealse lohu. Kui pärast vaatama mindud, nähtud: seal vesi täiesti taevakarva sinine ja keeb nagu allikast üles. Eks Vanataat lasknud sinna allika tekkida sinise veega. Sinise vee pärast hakatud allikat Siniallikaks hüüdma ja seda nime kannab allikas praegugi. Siniallika tekkimisega kadunud Laiuse elanikkude kaebtus. Uus allikas annud ümbrusele karastust ja kosu. Uue allika abil võinud elanikud ilmugi oma tahtmise järele muuta. Sadanud liig palju, läinud kolm ühenimelist lesknaist allikale ja katsunud ta avaust vähemaks teha. Sedamaid vähenenud ehk lõpnud suur sadu. Kui aga põud maad ja rahvast koormanud, pidanud niisama kolm ühenimelist lesknaist Siniallikale minema seda rookima. Rookimiseks võetud labidas, reha, konks ja leivatükk kaasa, uuemal ajal isegi lauluraamat ja mindud pühapäeval jutluse ajal allikat puhastama. Puhastamise järele saadud sedamaid sadu. Korra puhastanud naised liig palju Siniallikat. Varsti hakanud iga päev nagu oavarrest sadama. Suur sadu hävitanud vilja hoopis ära. Kogu lõikus kippunud hävinema. Laiuse elanikud saanud naiste üle hirmus pahasteks, tahtnud neid allikasse visata allikasoonte sulgumiseks. Naised katsunud, kuidas rutuga võinud allikasuu sulguda. See sulgumine mõjunud. Kange sadu korraga otsas. Laiuse elanikud tahtnud korra Siniallika sügavust mõõta. Sõlmivad mitu köit teineteise külge, kivi otsa, lasevad allikapõhja. Ei tunne aga allikal mingisugust põhja all olevat. Tõmmavad köie üles. Ei midagi köie otsas. Teist korda mõõtma. Seovad paja köie otsa. Välja tõmmates näevad kohkudes: verine oina (siku) pea paja asemel köie otsas. Tahavad sellegipärast veel kolmat korda mõõta. Seovad katla kivi otsa. Korraga kuulevad kedagi alt allikast hüüdvat: „Kui te mõõtmist järele ei jäta, toon teid kõiki siia alla mõõtma!“ Hirmul jooksevad mehed Siniallikalt koju. Sest ajast peale ei julge keegi enam Siniallika sügavust mõõta. |
|
| Lisaandmed | |
| Kirjandus | "Muistendid Kalevipojast" |
| Sisu kommentaar | Kp |
| Tööprotsess | |
| IDkood (Koobas) | 31442 |
| Sisestaja | Pille Vahtmäe |
| Sisestuskuupäev | 18.04.2018 |
| Lisatud | 18.04.2018 14:52 |
| Viimati muudetud | 15.05.2018 18:39 |
| Andmed Kivikeses | |
| Säiliku viide | |
| Säilik | |
| Pala | |