Teade
Arhiiviandmed | |||||||
Viide | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | M. J. Eisen, Esivanemate varandus, lk. 20—22. | ||||||
Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: | ||||||
Kogumisaasta(d) | |||||||
Kogujad |
|
||||||
Teksti sisu | |||||||
Objekti liik | mägi, allikas, auk/lohk | ||||||
Tegelased | hiid, rahvas | ||||||
Žanr | uk, andm, j, topon | ||||||
Jututüüp | Vilina mägi Laiuse mäe osa; Vilina mäel Kalevipoja säng; Siniallika vesi sinine - usuti, et allikas võis vihma ja põuda saata; lood Siniallika puhastamisest ja sügavuse mõõtmisest | ||||||
Pärimuskohad | |||||||
Koht 1 | |||||||
Objekti nimetus | Siniallikas | ||||||
Vana maakond | Tartumaa | ||||||
Kihelkond | Laiuse | ||||||
Vana küla | Laiuse | ||||||
Uus maakond | Jõgeva maakond | ||||||
Uus küla | Laiuse | ||||||
Koht 2 | |||||||
Objekti nimetus | Kalevipoja säng | ||||||
Vana maakond | Tartumaa | ||||||
Kihelkond | Laiuse | ||||||
Vana küla | Laiuse | ||||||
Täpsem asukoht | Vilina mäel, mis Laiuse mäe lõunapoolne osa. | ||||||
Uus maakond | Jõgeva maakond | ||||||
Uus küla | Laiuse | ||||||
Koht 3 | |||||||
Objekti nimetus | Vilina mägi | ||||||
Vana maakond | Tartumaa | ||||||
Kihelkond | Laiuse | ||||||
Vana küla | Laiuse | ||||||
Täpsem asukoht | Laiuse mäe lõunapoolne osa | ||||||
Uus maakond | Jõgeva maakond | ||||||
Uus küla | Laiuse | ||||||
Koht 4 | |||||||
Objekti nimetus | Laiuse mägi | ||||||
Vana maakond | Tartumaa | ||||||
Kihelkond | Laiuse | ||||||
Vana küla | Laiuse | ||||||
Täpsem asukoht | Laiuse kirikust õhtu poole | ||||||
Uus maakond | Jõgeva maakond | ||||||
Uus küla | Laiuse | ||||||
Tekst | |||||||
Laiuse kirikust õhtu poole seisab Laiuse mägi, kelle lõunepoolist jagu Vilina mäeks kutsutakse. See mägi langeb õhtu poole järsku alla, kust koormatega väga vaene üles ja alla saada, sest tee käib just kõige kõrgemast kohast üle. Põhja, hommiku ja lõuna poole lähäb ta pikkamisi laiemaks. Selle mäe peal on palju aukusid ja orge, mis nõnda sügavad on, et mõne seest kuival suvelgi vesi süütumaks ära ei kau. Vilina mäe peal on Kalevipoja säng. Aukude ehk lohkude seast on iseäranis üks ju vanast ajast saadik kuulus. See org või lohk on peaaegu kolmenurgeline, 70 sülda pikk ja 50 lai ja praegu kasvab ta ümber väikene lepik. Vihmasel ajal kiigub see väikene sookene nagu häll, kus midagi suuremat ei kasva kui sammalt ja vähä jõhvikaid. Kesk sood on veeauk, mis peaaegu kolm jalga pikk ja kaks lai; vesi on sinine, kust see auk ka nime saanud, sest teda kutsutakse Siniallikaks. See allikas oli vanast ümberringi väga kuulus, sest ta võis rahva usu järele vihma ja põuda saata ja sellega viljaikaldust ja -õnnistust anda. Oli põuaaeg, siis käisivad teda kolm ühenimelist leske naist jutluse ajal puhastamas ja laiale kiskumas. Igalühel pidi aga labidas, reha, konks, leivamurikas ja lauluraamat kaasas olema. Vihma ajal aeti allikas jälle kinni, ja kohe mõjus. Kord kiskusivad kolm leske Anne allika väga lahti, ja vihm läks varsti liiale. Naistel oli vana valu taga, sest igamees tahtis neid selle eest nuhelda. Teine kord tulivad jälle kolm naist kaugelt allikat puhastama, aga kui nad Sootaga kõrtsi juurde saivad, tuli kirikurahvas kirikust välja ja nende teekond oli asjata. Räägitakse ka veel, et kolm ühenimelist leske meest allikat on võinud puhastada. Kord katsusivad need allikat puhastada; et nad aga enne kirikut sinna saivad, pidivad nad Sootaga kõrtsis parast aega ootama, kus nad ülearu napsi võtsivad ja jutluse aja mööda lasksivad minna. Kord tahtis rahvas Siniallika sügavust ära mõõta. Nad sõlmisivad seks mitu pikka köit kokku, panivad kivi otsa ja lasksivad siis alla. Aga kui köis välja tõmmati, ei olnud kivi enam otsas. Nüüd lasksivad nad kividega täidetud paja alla, aga välja tõmmates nägivad nad ehmatades verise oina pea paja asemel köie otsas. (Mõned ütlevad vasika, teised jälle inimese pea.) Nad tahtsivad veel kolmat korda katsuda, aga siis hüüti allikast: „Kui veel lasete, siis langete kõik ise alla.“ Allika sügavus jäi teadmataks. |
|||||||
Redigeeritud tekst | |||||||
Laiuse kirikust õhtu poole seisab Laiuse mägi, kelle lõunepoolist jagu Vilina mäeks kutsutakse. See mägi langeb õhtu poole järsku alla, kust koormatega väga vaene üles ja alla saada, sest tee käib just kõige kõrgemast kohast üle. Põhja, hommiku ja lõuna poole lähäb ta pikkamisi laiemaks. Selle mäe peal on palju aukusid ja orge, mis nõnda sügavad on, et mõne seest kuival suvelgi vesi süütumaks ära ei kau. Vilina mäe peal on Kalevipoja säng. Aukude ehk lohkude seast on iseäranis üks ju vanast ajast saadik kuulus. See org või lohk on peaaegu kolmenurgeline, 70 sülda pikk ja 50 lai ja praegu kasvab ta ümber väikene lepik. Vihmasel ajal kiigub see väikene sookene nagu häll, kus midagi suuremat ei kasva kui sammalt ja vähä jõhvikaid. Kesk sood on veeauk, mis peaaegu kolm jalga pikk ja kaks lai; vesi on sinine, kust see auk ka nime saanud, sest teda kutsutakse Siniallikaks. See allikas oli vanast ümberringi väga kuulus, sest ta võis rahva usu järele vihma ja põuda saata ja sellega viljaikaldust ja -õnnistust anda. Oli põuaaeg, siis käisivad teda kolm ühenimelist leske naist jutluse ajal puhastamas ja laiale kiskumas. Igalühel pidi aga labidas, reha, konks, leivamurikas ja lauluraamat kaasas olema. Vihma ajal aeti allikas jälle kinni, ja kohe mõjus. Kord kiskusivad kolm leske Anne allika väga lahti, ja vihm läks varsti liiale. Naistel oli vana valu taga, sest igamees tahtis neid selle eest nuhelda. Teine kord tulivad jälle kolm naist kaugelt allikat puhastama, aga kui nad Sootaga kõrtsi juurde saivad, tuli kirikurahvas kirikust välja ja nende teekond oli asjata. Räägitakse ka veel, et kolm ühenimelist leske meest allikat on võinud puhastada. Kord katsusivad need allikat puhastada; et nad aga enne kirikut sinna saivad, pidivad nad Sootaga kõrtsis parast aega ootama, kus nad ülearu napsi võtsivad ja jutluse aja mööda lasksivad minna. Kord tahtis rahvas Siniallika sügavust ära mõõta. Nad sõlmisivad seks mitu pikka köit kokku, panivad kivi otsa ja lasksivad siis alla. Aga kui köis välja tõmmati, ei olnud kivi enam otsas. Nüüd lasksivad nad kividega täidetud paja alla, aga välja tõmmates nägivad nad ehmatades verise oina pea paja asemel köie otsas. (Mõned ütlevad vasika, teised jälle inimese pea.) Nad tahtsivad veel kolmat korda katsuda, aga siis hüüti allikast: „Kui veel lasete, siis langete kõik ise alla.“ Allika sügavus jäi teadmataks. |
|||||||
Lisaandmed | |||||||
Tekstimärkus | Vt. Vilina Kalevipoja säng, muist. 187; Ilmjärve sügavus, muist. 330. M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 46—47; saksa keeles: H. Jannsen, Märchen und Sagen des estnischen Volkes, 1k. 76—77 = Fr. Bienemann, Livländisches Sagenbuch, 1k. 34—35. |
||||||
Kirjandus | "Muistendid Kalevipojast" | ||||||
Sisu kommentaar | Kp | ||||||
Tööprotsess | |||||||
IDkood (Koobas) | 31441 | ||||||
Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
Sisestuskuupäev | 18.04.2018 | ||||||
Lisatud | 18.04.2018 14:42 | ||||||
Viimati muudetud | 13.08.2018 15:46 | ||||||
Andmed Kivikeses | |||||||
Säiliku viide | |||||||
Säilik | |||||||
Pala |