Teade
Arhiiviandmed | |
Viide | J. Kõrv, Jutud kolmest Eesti järvekesest, 46 |
---|---|
Täisviide | J. Kõrv, Jutud kolmest Eesti järvekesest. Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat VII (1879), lk. 46 < Kodavere |
Viite osad | Kogu:Köide:LK1:46LK2:Pala: |
Kogumisaasta(d) | 1879 |
Teksti sisu | |
Objekti liik | tee, järv, mägi, kraav |
Tegelased | loom/lind/kala, hiid |
Žanr | muist, topon |
Jututüüp | Kalevipoeg puhkab Kuningvere järve ületades Liivaka mäel, viskab mäekalda tükiga hunti, kes lambaid noolib. Järve otsa mäeküngast kutsutakse Hundimäeks. Kalda kohta, kust tükk võetud Kalevi kraaviks, ka talveteeks, kuna sealt talvel järve ületatakse. |
Pärimuskohad | |
Koht 1 | |
Objekti nimetus | Kalevi kraav/talvetee |
Vana maakond | Tartumaa |
Kihelkond | Kodavere |
Vana küla | Kuningvere |
Uus maakond | Tartu maakond |
Uus küla | Kuningvere |
Koht 2 | |
Objekti nimetus | Hundimägi |
Vana maakond | Tartumaa |
Kihelkond | Kodavere |
Vana küla | Kuningvere |
Uus maakond | Tartu maakond |
Uus küla | Kuningvere |
Koht 3 | |
Objekti nimetus | Kuningvere järv |
Vana maakond | Tartumaa |
Kihelkond | Kodavere |
Vana küla | Kuningvere |
Uus maakond | Tartu maakond |
Uus küla | Kuningvere |
Tekst | |
Ükskord läks Kalevipoeg Kuningvere järvest läbi ja istus natuke kahe järve vahele kaldaile. Korraga näeb ta hunti järve otsast metsasoost välja jooksvat ja põesast põesasse lambakarja poole kavaldavat, mis järve ääres rohumaa peal sõi. Liivaka mäe otsas ei olnud kangemehel kedagi kivi ega kändu kätte võtta viskamiseks, sellepärast torkas ta oma kepi otsaga tüki mäekallast lahti, kõige puude ja põesastega, ja viskas kriimsilmale üle järvenurga. Kiskja jäi visatud maatüki alla, millest järve otsa mäeküngas sai, mida praegugi Hundimäeks kutsutakse. Seda kalda kohta aga, kust kangemees tüki ära viskas, kutsutakse Kalevi kraaviks, enamiste aga talveteeks, sest et siitkohalt üksi talve ajal risti üle järve tee käib. Nimetatud juhtumise juures tegi siis kuulus kangelane kaks heategu, ühe küll sekssamaks korraks, teise aga igaveseks ilmapõlveks siinse rahvaile, kunni iial saaniteel sõidetakse. |
|
Redigeeritud tekst | |
Ükskord läks Kalevipoeg Kuningvere järvest läbi ja istus natuke kahe järve vahele kaldaile. Korraga näeb ta hunti järve otsast metsasoost välja jooksvat ja põesast põesasse lambakarja poole kavaldavat, mis järve ääres rohumaa peal sõi. Liivaka mäe otsas ei olnud kangemehel kedagi kivi ega kändu kätte võtta viskamiseks, sellepärast torkas ta oma kepi otsaga tüki mäekallast lahti, kõige puude ja põesastega, ja viskas kriimsilmale üle järvenurga. Kiskja jäi visatud maatüki alla, millest järve otsa mäeküngas sai, mida praegugi Hundimäeks kutsutakse. Seda kalda kohta aga, kust kangemees tüki ära viskas, kutsutakse Kalevi kraaviks, enamiste aga talveteeks, sest et siitkohalt üksi talve ajal risti üle järve tee käib. Nimetatud juhtumise juures tegi siis kuulus kangelane kaks heategu, ühe küll sekssamaks korraks, teise aga igaveseks ilmapõlveks siinse rahvaile, kunni iial saaniteel sõidetakse. |
|
Lisaandmed | |
Kirjandus | Trükitud veel: J. Kõrv, Eesti-rahva muiste-jutud ja vanad-kõned, lk. 34. Vrd. veel: E 47238 < Torma, Avinurme v. – M. Sild (1909); Ilmunud: "Muistendid Kalevipojast" |
Sisu kommentaar | Kp |
Tööprotsess | |
IDkood (Koobas) | 31349 |
Sisestaja | Pille Vahtmäe |
Sisestuskuupäev | 04.04.2018 |
Lisatud | 04.04.2018 11:59 |
Viimati muudetud | 13.08.2018 15:44 |
Andmed Kivikeses | |
Säiliku viide | |
Säilik | |
Pala |