Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 121, 125/7 (3)
Täisviide ERA II 121, 125/7 (3) < Karksi khk. – M. Sarv < Peeter Kangur, 83 a (1935)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:121LK1:125LK2:127Pala:3
Kogumisaasta(d) 1935
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Peeter Kangur Pärnumaa, Karksi
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Mari Sarv 1884
Teksti sisu
Objekti liik talu
Tegelased mõisnik, ametmees
Muud märksõnad perekonnanimi
Jututüüp Jutustaja esiisa pärisori, õpib kangruks, siit perekonnanimi Kangur; järglaste jõudmine Karksisse; Hundi hudsu onn
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Hundi talu / Hundi hudsu onn
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Karksi
Vana küla Sudiste
Uus küla Sudiste
Märkus Rounessi - Rauna kihelkond
Vātslausi - v.o Veselava
Hundi t. hävinud, ase Ristiku t.-st 200 m SW
Tekst
Kuidas saadud Kangru nimi.
Peeter jutustab. Jah mina olen alles siin ja elan, kuna minu vanaisa oli olnud veel ostetud ori. Tema vanaisa olnud pärit Lätimaalt. Rounessi kihelkonnast. Vātslausi mõisas olnud kangru kool. Mõisnik võtnud vallast sinna niisugusid ja nii palju kui ise tahtnud, noori mehi töösse ja õpima ka. Kes välja-õpind olnud, neid müidud kalli hinna eest edasi. Nõnda müidud tema vanaisa ka Kaubi mõisa härral Bokil kangruks. Peeter olnud tal nimeks ka. (Peetri tütar teab et vahetud hurda koera vastu, Peeter seda ei ütlend mulle.)
Siis kui lastud orjad priiks, tahtnud lätti kangur ka oma elu kohta vahetada, ja vahetanudki.
Läinud Loodi mõisa jällegi kangruks. Loodi mõisa härra olnud Kaubi Bokki vend küll, aga sääl ta olnud ikka vaba. Perekond olnud tal, naine ja 7 last 4 poega 3 tütart. Loodi mõisa ta surnud ka 105 aasta vanuselt, priinimeks oma järeltulijaile jättis Kangur. Esimene poeg olnud Karl, see olnud Loodi Bokil vüüreiter. Loodi härra olnud Riia landrolli kohtuhärra. Kui ta Loodist Riiga sõitnud, siis pandud 12 hobust tõlla ette. 8.sat juhtind kutsar, aga esimest nelja, seljas istudes vüürreiter, tähendab Karl Kangur. Loodis olnud sel ajal valitsejaks Winkler. Tiidemann saanud Karksist lahti, siis tulnud Winkler Karksisse. Kutsunud Karli ka ühes lubanud aasta-palgaks 7 rubla. Loodis saanud 5. Karl aga kartnud et karksist viiakse soldatiks. Kui Winkler seda ka ära lubanud et soldatiks ei anna, siis Karl tulnudki ühes Karksisse valitseja kutsarina. Mõne aja pärast antud tal metsa sees asuv onn elu asemeks, mida kutsustud hundi hudsu onn. Praegust on sääl Hundi talu. Sääl hakkand siis Karl põldu tegema võsa puhastades ja küttist tehes. Karksis kutsariks olles siis kui käinud mõisal Riiast looma tohter loomi tapmas ja arstimas, olnud Karl tal alati abiks, ja viimati ta saanud selle ameti päris omale, nõnda et käinud Hundilt veel tagasi, ja teinud sellega teo päevi tasa. Viimati Winkler teinud tal veel soodustuse. Looma tapmise päält päe – üks kõik kas ani või part, või lehm ehk lammas, aga ikka tükk ja päe. Nõnda kui ta oli juba mõisa loomade arst ja asjamees, miks ei võinud siis olla maa rahval, ja seda ta oligi. Olen ennegi kirjutanud Hundi Kaarlest ja tema maruhaiguse arstimisest. See Peeter Kangur kellelt on mul viimasel ajal nii mõnigi vana lugu kirjutud on selle Kaarle esimene poeg, praegu 83. av. tema ristses käinud veel vanaisagi.
Lisaandmed
Sisu kommentaar vüür(r)eiter - sks. Vorreiter
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 30126
Sisestaja Valdo Valper
Sisestuskuupäev 22.11.2017
Lisatud 22.11.2017 04:51
Viimati muudetud 13.12.2017 15:32
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 121
Säilik ERA-14168-61295-37334
Pala ERA-17331-60803-75526