Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide Saar, A. 1966, 53/4
Täisviide Saar, A. 1966, 53/4 < Tallinnast Kloogale. Tallinn. Saar, Asmu (1966)
Viite osad Kogu:Saar, A.Köide:1966LK1:53LK2:54Pala:
Kogumisaasta(d)
Teksti sisu
Objekti liik allikas, pühapaik
Žanr andm, j
Jututüüp Proomu allikas; Taari rändrahn
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Taari hiidrahn
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Keila
Vana küla Rannamõisa
Vana talu Taari
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Harku vald
Märkus kaitstav looduse üksikobjekt
Koht 2
Objekti nimetus Proomu allikas
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Keila
Vana küla Rannamõisa
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Harku vald
Märkus arheoloogiamälestis, reg nr 17527
Tekst
Kui tahame teed lühendada, võime minna üle loopealse otse Ilmandu küla poole, kuid siis jäävad meil nägemata Proomu allikas ja Taari rändrahn. Pöördugem siiski piki männikuserva Ranna kiriku poole minevale teele. Möödume Rannamõisa turistidekodust ja paarkümmend meetrit teest paremale jäävalt sure sarapuu küljest leiamegi sildi: „Arheoloogiline mälestusmärk OHVRIALLIKAS „PROOMU ALLIKAS“ II aastatuhande I pool m. a. j. on riikliku kaitse all“.
Allikas ise jääb madala astangu rinnakule, sammaldunud kivide vahele. Tõsi küll, suvel on allikas kuiv, kuid tulge kevadel või sügisel, siis vuliseb siin kena ojake. Allika kõrval on omapäran ümara paerakkega kaev, mis ehitati Esimese maailmasõja ajal, millal siin oli suur vihusaun tsaariarmee sõdurite tarbeks. proomu allikast umbes sada sammu edasi jõuab mööda kunagise raudtee muldkeha kulgev tee saarepadriku vahele. Kui nüüd hoolega vasakule vaadata, näeme võsa ja puude vahel suurt rändrahnu. Kuigi kivihiiglane ei jää teest kahtekümmet sammugi eemale, on ta saartest ja toomingapõõsastest nii hästi varjatud, et möödaminek pole sugugi võimatu.
See roosakashall rabakivimürakas, mis lähedal asuva pere järgi kannab Taari hiidrahnu nime, kuulub riikliku kaitse alla. Idast läände kulgeb kerge lookega üle kivilae peaegu 11 meetri pikkune hari, mis on kõige kõrgem läänepoolses osas. Harja põhjakülg on järsem, pealegi jääb selles küljes maapind madalamale. Hoopis laugem on rahnu lõunakülg, mida mööda võib koguni püstijalu üles kõndida. Valujulisest asupaigast tingituna on Taari hiidrahn tugevasti sammaldunud, harja õnarustes kasvab isegi rohttaimi. Rahnu ümbermõõt on umbes 38 meetrit.
Lisaandmed
Sisu kommentaar PP2016
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 28203
Sisestaja Epp Tamm
Sisestuskuupäev 20.05.2016
Lisatud 20.05.2016 17:52
Viimati muudetud 31.10.2017 12:03
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala