Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 4319/20
Täisviide E 4319/20 < Kuusalu — J. Abreldal (1893?)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:4319LK2:4320Pala:
Kogumisaasta(d)
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Johan Abreltal
Teksti sisu
Objekti liik allikas, koobas
Tegelased loom/lind/kala, hiid, hiid/kurat
Žanr muist, topon
Jututüüp Turje keldris vanal ajal kõrts. Kalevipoeg seal joomas käinud. Siilikõrve seotud kohaga, kus siil Kalevipoega õpetanud ja too siilile oma kuuest tüki andnud kehakatteks
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Turje kelder
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Kuusalu
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Kuusalu vald
Uus küla Soorinna
Tekst
Turje kelder — see on üks koopa moodi õõnestik järsu mäe sees. Rahvasuu räägib sest mõnda juttu. Kas neil kõigil küll sugugi tõtt on, ei tea ma.
Üks jutt on, et seal olla vanal ajal kõrts olnud, kus kaks väga ilusat neiut viina müünud, mis hästi inimesi ligi tõmmand, liiati noori mehi. Viin põle jälle muud midagi olnud kui vesi, mis koopa laest jooksnud (mis tänini allika kombel sealt välja jookseb. Suvel vahel palavaga poevad hobused ja loomad sinna viluse, kuhu neid 20 viisi mahub). Neiud põle aga muud keegi olnud kui vana jätise inglid, kes seal inimese näul inimesi eksitanud. Ka olnud seal alati häid lihakookisid valmis, mis inimeselihast olnud tehtud, keda neiud olnud oma võrku saanud.
Ühekorra, kui Kalevipoeg Soomest tulnud, kaksteistkümmend tosinaid saelaudu seljas, siis jootnud neiud teda purjuse seal koopas, ja kui ta jälle Peipse poole hakand sealt minema, tulnud vanasorts ise talle kaela peale. Kuna Kalev ikka lappi laudu teisele tõmmand mööda turja, hüüdnud veike heal põesast, et: «Anna serviti!», mis ka va jätise naha peale mõjunud.
Kuna siis Kalev oma kasukahõlma siilile katteks and hea õpetuse eest, kannab see koht tänini Siilikõrve nime.
Redigeeritud tekst
Turje kelder — see on üks koopa moodi õõnestik järsu mäe sees. Rahvasuu räägib sest mõnda juttu. Kas neil kõigil küll sugugi tõtt on, ei tea ma.
Üks jutt on, et seal olla vanal ajal kõrts olnud, kus kaks väga ilusat neiut viina müünud, mis hästi inimesi ligi tõmmand, liiati noori mehi. Viin põle jälle muud midagi olnud kui vesi, mis koopa laest jooksnud (mis tänini allika kombel sealt välja jookseb. Suvel vahel palavaga poevad hobused ja loomad sinna viluse, kuhu neid 20 viisi mahub). Neiud põle aga muud keegi olnud kui vana jätise inglid, kes seal inimese näul inimesi eksitanud. Ka olnud seal alati häid lihakookisid valmis, mis inimeselihast olnud tehtud, keda neiud olnud oma võrku saanud.
Ühekorra, kui Kalevipoeg Soomest tulnud, kaksteistkümmend tosinaid saelaudu seljas, siis jootnud neiud teda purjuse seal koopas, ja kui ta jälle Peipse poole hakand sealt minema, tulnud vanasorts ise talle kaela peale. Kuna Kalev ikka lappi laudu teisele tõmmand mööda turja, hüüdnud veike heal põesast, et: «Anna serviti!», mis ka va jätise naha peale mõjunud.
Kuna siis Kalev oma kasukahõlma siilile katteks and hea õpetuse eest, kannab see koht tänini Siilikõrve nime.
Lisaandmed
Tekstimärkus Trükitud väheste erinevustega: M. J. Eisen, Teised kodused jutud, lk. 3—4.
Vt. ka: E 51362/3 (2) < Kuusalu — V. Levstr;m (1921).
Kirjandus "Muistendid Kalevipojast!
Sisu kommentaar Kp; Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 27559
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 08.03.2016
Kontrollija Pille Vahtmäe
Kontrollimiskuupäev 30.04.2018
Lisatud 20.06.2012 16:41
Viimati muudetud 30.04.2018 15:17
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik ERA-12306-62244-11675
Pala ERA-16067-55340-51829