Teated 

Teade

Järgmine >

Arhiiviandmed
Viide ERA, DH 1943 (10)
Täisviide ERA, DH 1943 (10) < Hageri khk, Kiisa al < Tallinn – R. Reinaus < Arvo Rander, snd 1936 (2015)
Viite osad Kogu:ERA, DHKöide:1943LK1:LK2:Pala:10
Kogumisaasta(d) 2015
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Arvo Rander Harjumaa, Hageri, Kiisa al
1936
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Reeli Reinaus
Teksti sisu
Objekti liik ehitis
Tegelased isik
Žanr andm, j, biogr
Jututüüp Von Kolgi maja ja veidrik von Kolk
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kiisa rahvamaja / Vanajaagu talu
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Hageri
Vana küla Kiisa
Uus maakond Harju maakond
Uus küla Kiisa
Tekst
Von Kolgi maja oli Lepa tänaval. See oli ka Lepa tänava ainukene maja, Lepa tänaval rohkem maju ei olnud. See oli väga uhke, väga haritud ja omamoodi härrasmees. Tema oli kunagi olnud Batumi linnas restoranis šveitseriks. Ja siis tema ehitas maja niimoodi, et männikaigastest ja roigastest tegi kokku, määris saviga kokku ja noh, tal oli omamoodi niuke väike kiiks. Ja siis ta käis, tal oli jalutuskepp ja siis see kellakett rippus. Me alati küsisime kella ta käest. „Poiss, kurat, saad minema! Mis sa siin! Mis kell! Mis sinul kellaga pistmist on?“ Aga tal ei olnud kella, tal oli lihtsalt kett. Ja temal kepi otsas oli nael. Ja vaata, peale sõda oli see asi ikka päris kitsavõitu, siis ta korjas suitsukonisid kepiga niimoodi. Ja pani siis oma sinna plekktoosi. Tal oli niuke plekist tubakatoos ja seal oli peale needitud viis raha. Aga ma ei mäleta enam, mis rahad need olid. Nii et neli ja keskel oli üks, kaane peale. Jubedalt haises see tubakas. Ta elas mitte millestki, tal ju mingisugust pensioni ei olnud. Ja kui ta hakkas pensioni saama, ta hakkas saama Vene riigilt viis rubla pensioni ja siis ta jõi ennast surnuks. Kuna ta oli sellise eluviisiga… Kui teised viskasid kartulikoored minema, korjas tema need ära. Keetis need ära ja sõi need ära. Ja siis ta käis poes, sealt võttis heeringasoolvett ja-ja siis ta sai mõne käest mõne kopika raha. Siis ta ostis leiba, kastis selle leiva sinna soolvee sisse ja nii ta elas. Ja tal oli raamatuid, tohutult palju oli raamatuid. Mis ta ütles, et ta oskas kuute keelt. Ja oli niuke omamoodi huumorimees, aga alati oli tal kõvakübar peas, vest seljas ja ta oli niuke härrasmees. Ja noh, eks poisikesed tegid lollusi ka alati. Tal noh, see buržuikaahju uks oli sellise suurusega, et pea mahtus ilusti sisse. Ta lasi põlvili, pani pea sisse, siis vaatas üles. Tegi tuld, me viisime klaasi üles korstna peale. Panime klaasi korstna peale, noh, kiusasime vanameest. Nii kui ikka poiste värk. Ja ta tegi tule alla – no ei tõmba. Suitsu tuleb sisse. Mis asi see on, kas mõni vares istub korstna otsas? Ja kui see suits ära lahtus, pistis pea sisse, vaatab, taevas paistab. Teeb tule sisse, ei tõmba.
Kosjakontori korrespondent, härra von Kolk – tal oli selline silt seal väravas. Ta sobitas abielusid. Ta propageeris niukest asja, aga ta ei saanud sellega kuidagi hakkama Aga selline silt oli tal vähemalt väravas.
– Aga mis ta päris nimi oli?
Kolk oligi ta nimi. Ja Eduard oli vist minu meelest eesnimi.
– Ja mis aastatel ta elas siin?
Tema elas 1945, kui me tulime. 1952 või ma ei teagi täpselt, mis ajal ta suri.
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 37152
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 08.03.2022
Lisatud 08.03.2022 21:29
Viimati muudetud 08.03.2022 22:07
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA, DH 1943
Säilik
Pala