satiir — (lad. k. satura, satira, terav pilge) koomilise avaldumislaad. Isiku või ühiskonna pahedele ja puudustele hinnangut andev, tauniv, välja naerev, paljastav suhtumisviis; pilkekirjandus, pilketeos. Erinevalt huumorist on satiiri naer tendentslik, objektiveeriv. Alged on vanakreeka kirjanduses, kuid renessansist alates on satiir arenenud igas kirjanduse põhiliigis. Kesksel kohal on satiir epigrammis, pamfletis, följetonis, paroodias, travestias, ka satiirilises romaanis, draamas. Sageli põimub huumori, iroonia, sarkasmi ja groteskiga.