riim — luules rakendatav vormivõte, sõnade või sõnaosade süsteemne, teksti korraldav häälikuline kooskõla. Riimiga kaasneb riimuvate sõnade tähenduslik seos. Riime eristatakse asendi järgi värsis, on algus-, sise- ja lõppriimid. Viimane märgib värsipiire ja kujundab luuletuse stroofilist kompositsiooni. Kvaliteedi järgi eristatakse täisriime, kus kõik häälikud pearõhulise silbi täishäälikust alates on ühtivad (nt. mulle sulle) ja irdriime, kus kokkulangevus on osaline (nt. kõntstönts).