Oktoobris ilmunud nr 6. ja nüüdsama müügile jõudnud kaksik-numbriga november ja detsember on E. kirjan. liidu kuukiri "Looming" on oma esimese aastakäigu korralikult ning tähtaegadeks lõpetanud, mahutab eneses kõige mitmekesisemat kaastööd kogu Eesti kirjanikkude perelt ja mitmetelt naaberrahvaste autoritelt, ning tohib esimese katseaasta järele kindlat ja püsivat tulevikku loota.

Oktoober-numbri kaaluvaks ja silmapaistvamaks palaks on Aino Kallase uus jutustus "Barbara von Tisenhusen" – Fr. Tuglase hoolikas ja stiilses tõlkes. Nagu paljud autori jutustused, on ka seegi novell kodumaalise ainega, käsitab noore aadlipreili õudset traagilist saatust, puhul ta eksib seisuslike traditsioonide vastu, andudes lihtseisusest mehele ja võttes surmakaristuse teo eest perekondliku kohtu otsuse järele ja oma lihaste vendade teostamisel. Sündmustik mängib julmas orduaegses Eestis, ühe tolleaegse kirikuhärra, kui pealtnägija jutustamise järele, mis vajutab käsitlusele ajajärgu mõtteviisi ja kroonika-stiili. See novell on üks kaasakiskuvamatest ja kuulub Aino Kallase küpsemate teoste hulka.

Samas numbris avab H. Visnapuu oma huvitava ja raskemeelse poeemi "Armastus – surm", mille lõpetab äsja ilmunud kaksik-numbris. Muu osa koosneb artiklitest ja ülevaadetest. Väljamaa autoritest käsitab J. Farago "Ungari rahvaluulet", kirjutab J. Zeiger "Uuest muusikast". Oma kirjanikkudest avab R. Kangro-Pool pikema essee "Kunstist ja kunstiteadusest", mille lõpetab järgnenud kaksiknumbris. M. Pukits tutvustab meid Läti ärkamisaja kirjaniku Matias Kaudzit'ega ta 75-aastase sünnipäeva puhul, kes oma romaaniga "Maamõõtjate orjad", on Läti rahvuslikule kirjandusele pannud nurgakivi, mida väärtuselt võivat võrrelda Gogoli "Surnud hingedega" ja Aleksis Kivi "Seitsme vennaga".

Siis leidub Fr. Tuglase asjalik arvustus M. Kampmanni "Eesti kirjandusloo peajoonte" kolmanda jao kohta, milles tunnustat.[akse] Kampmanni agarust ja püsivust materjaalide korjamisel, kuid toonitatakse ka nõrkust ja erapoolikust ainete eritlusel ning kriitilisel hindamisel. H. Kruusi järele asub ka J. Semper arvustama "Veljesto" koguteost "Mõtteid valmivast intelligentsist", milline raamat on üldse mitmepoolseid mõttevahetusi äratanud. Huvitavad on ka Semperi "Muljed Tallinna kunstielust", saadud meie kunstinäitustelt ja teatrietendustelt.

"Loomingu" kaksik-number 7–8 suudab juba oma mahutuse poolest väga mitmekülgset pakkuda. Ilukirjanduslikus osas tõlgib J. Semper vastava stiili-instinktiga, K. Edschmidi novelli "Hertsoginna" ning annab selle ekspressionisti loomingust ja karakterist järgnevas essees üldise pildi, ta voorusi tunnustades, kuid nõrkusi mitte unustades. A. Antson pakub dramaatilise stseeni Maeterlincki jubedusega – "Lapsed", mis olukorral aga kajastab lähema mineviku võimalusi. Produktiivselt R. Rohtilt leidub jälle uus külajutt "Ott", mis kujutab ka ühe "neetud talu" agooniat, kuhu "linnasaksad" sisse tunginud, et oma laastamise tööd teha. Huvitav rahvajutt on P. Vallaki "Korvitegija Siimu õnn" ja üle hulga aja võime kohata jälle europaseerunud A. Gailitit, kes oma Asta-Borki romaanist on paigutanud iseloomuliku katke nime all "Põhjamaine linn".

Peale Visnapuu poeemi lõpuosa leidub luuletusi veel M. Underilt, A. Adsonilt, O. Arpilt, K. E. Söötilt (tõlge), J. Kärnerilt, P. Voolainelt, E. ja P. Krustenilt ja A. Liigoltalt.

Väljamaalastest esineb O. Grautoff kirjutusega Jules Romains'i üle, soomlased A. Tittanen ja M. Haavio kirjutavad, esimene Soome uuemast kirjandusest, teine sõjas langenud noorest omapärasest luuletajast – Juhani Siljo'st.

M. Under eritleb A. Bachmanni lava loomingu iseloomu ning "Hommik-teatri" tähtsust meie teatrielus. August Anni vaidleb oma arvustajatega raamatu "Mõtteid valmivast intelligentsist" puhul. Muusikakirja Berliinist kirjutab L. Neuman. Jaan Kärneri romaani "Bianka ja Ruth" arvustab Arthur Roose. 

Kaksiknumbrile on lisatud juurde aastakäigu tiitelleht ja sisukord. See sisukord näitab, et "Loomingu" kandvamaks osaks on olnud artiklid, et ka luuletajad teda on rikastanud rohke kaastööga. Sõredam on olnud lugu algupäraste jutustustega, siin on toimetusel vist vähem materjaali ja valikuvõimalust olnud. Ka algupärane ilukirjanduse kriitika on harv ning juhuslik. Viimane puudus kõrvalduks märksa, kui "Looming" ka eeloleval aastal aastatoodangust üldise kriitilise ülevaate tooks, nagu sellega käesoleval aastal õnnestanud algus tehti.

Ajakiri "Looming" pakub võistlemata odava hinnaga nii palju huvitavat ja väärtuslikku, et ta küll väljaannete hulka kuulub, mis esimeses joones ei tohiks puududa meie tänavuselt "jõululaualt".