Hommik saabub kui tundmatu nägemus,
Külmand aknast lööb valgus sisse.
Härmatund puie tõsine vägevus
Nirab mu hinge valulisse.

Kurbus vaiksen, tumedan taevan,
Kostab kusagilt koera hulung. ?
Oleks kui merel ning lahkuval laeval,
Vete tasane kõrvu lööv kulung.

Vaikuse kõikjal lohutav kraater,
Vares kord lendab üle kuuse.
Kaugel on linn ning valge teaater,
Üks baleriin hõõtsutab puuse.

Vaikus raske kui enne suremist
Piirab aga mind iga tund.
Nutta tahaks, seen aiman puremist ?
Lemmetaks vähegi alla lund.

Hommik saabub kui tundmatu nägemus,
Külmand aknast lööb valgus sisse.
Härmatund puie tõsine vägevus
Nirab mu hinge valulisse.