Programm tutvustab lähemalt aastaid 1924-1925. Nende aastate Eesti ajalehtedest ja kirjanduslikest ajakirjadest on välja otsitud sellised arvustused, artiklid, esseed ja följetonid, mis sisaldavad võimalikult palju 1920. aastate kirjanduselule iseloomulikke jooni. Selliseid kriitika tekstid asuvad:

Peatekste on kokku 22, nende järjekord on oluline. Kõik peatekstid on seotud nii omavahel kui tekstidega teistest menüüdest. Peatekstide alusel on koostatud formaalsed valikud kõikidesse ERNI menüüdesse. Näiteks kui peatekstis...
· on viidatud mõnele teisele arvustusele, leiate selle Kriitikaarhiivist Koguja.
· esineb mingi kirjandusteose nimetus või tsitaat, leiate selle menüüst Raamatukogu sisukord
· on nimetatud mõne literaadi (kunstniku, helilooja, ajaloolise tegelase) nime, leate selle isiku tutvustuse menüüst Personaalia
· esineb kirjandusteoreetiline mõiste, leiate selle seletuse menüüs Terminid

Programm ERNI eeldab süvenemist ja tekstide lugemist – varuge aega! Täpsemad nõuanded igas alammenüüs liikumiseks on antud ekraani vasakus servas ribamenüüs nupu Juhend all.

1920. aastate eesti keel tundub meie kaasaegse eesti keelega võrreldes mõnikord natuke imelik või isegi vigane. Sellisel juhul on aga keelt tol ajal just niiviisi kasutatud – tegu ei ole vigadega, mis on tehtud sisestamisel arvutisse! Kõik vanad tekstid raamatukogus ja kriitikaarhiivides on tekstikriitiliselt täpsed ja tsiteeritavad. Lugemise kergendamiseks on vaikimisi parandatud ainult trükivead. Kaldkriipsud näitavad originaalis lühendatud või raskesti loetavate sõnade väljakirjutusi (nt eesnimed).

Kriitika lugemisel peaks pöörama tähelepanu ilmumisandmetele – väljaandele ja kuupäevale. Sealt on näha erinevate tekstide (arvustuste, repliikide, kommentaaride jne.) avaldamise kronoloogia, avaldamise järjekord. See omakorda võimaldab jälgida, kuidas mõjutasid vastastikku üksteist kriitilised hinnanguid, kuidas arendatati vaidlusi või laiemalt – kuidas toimis elav kirjanduselu. Nt Mart Raua ja Henrik Visnapuu tüli küsimus, mis avaneb teisest peatekstist 1925 (Ago Liigolta, Näokatted on heidetud, kinnas visatud).
· kriitika Peatekstides on ilmumise viide autori nime all, autorinime peal hiirega klõpsides saate selle autori kohta rohkem teada
· kriitikaarhiivis Koguja on ilmumise viide ja autorinimi kirjutatud üles vasakule, teksti all on see vastavalt originaalile (nt ainult initsiaalid); autori nimi pole lingitud, tema kohta teavet leiate, kui klõpsite hiirega vasaku ribamenüü nupul Autorid.

Rajad ja läbikäigud...

Kriitika Peatekstidest viivad läbikäigurajad teistesse menüüdesse. Peatekstide märksõnade alusel on koostatud Terminid ja Personaalia. Näiteks kui peatekstis leidub mingi kirjandusteaduslik mõiste (nt sonett) või nimi (nt Barbusse) klõpsige hiirega vastaval sõnal – seletus avaneb peateksti peal raamis. Peatekstidega on liidetud menüüst Galerii väikesed pildid raamatute kaantest ja autorite fotodest.

Kõige tihedamad rajad peatekstidest viivad menüüdesse Raamatukogu sisukord ja Koguja bibliograafia. Kriitikaarhiivis Koguja on läbikäiguradu teistesse kriitikatekstidesse vähem, puuduvad lingid terminite ja autorite kohta ning pildid. Neid saab lisaks otsida vastavatelt alalehekülgedelt, kuhu saab liikuda vasakmenüüst.

Läbikäigurajad (lingid) tekstide vahel on kahesugused – poleemilised ja illustratiivsed.
Poleemilised lingid – kahesugused:
· link avaneb mingisse täpsesse kirjakohta teises tekstis, sel juhul pöörake tähelepanu just sellele konkreetsele lõigule, mis klõpsimisel teise aknasse (raami) avaneb
· link avaneb teise kriitilise teksti algusesse – pöörake tähelepanu teisele kriitilisele tekstile tervikuna. Nt kuues peatekst (Artur Roose, Juhan Jaik: Rõuge kiriku kell) – lingitud on kõik teised sama teosega seonduvad tekstid (arvustused, autorite repliigid ja kirjad toimetustele, kommentaarid jms).

Illustratiivsed lingid – läbikäigurada viib teise kriitikateksti algusesse. Sellisel juhul pöörake tähelepanu teisele kriitilisele tekstile tervikuna. Nt esimeses peatekstis (Daniel Palgi, Kirjanduse lugemisest.) on lingitud erinevate lugemisviiside illustreerimiseks erinevaid kriitilise teksti tüüpe. Illustratiivsed on lingid Terminite, Raamatukogu, Personaalia menüüdesse.

Peateksti all teise aknasse (raami) avanevad uued (poleemilised, illustratiivsed) kriitilised tekstid sisaldavad omakorda uusi linke. Sel juhul peaks lugemiseks aega varuma, et selgusele jõuda, kas teid huvitab edasi minna uue, avaneva teemaga või tahate liikuda tagasi, peateksti juurde.


MENÜÜDE TUTVUSTUSED...

Kriitikaarhiiv Koguja täiendab kriitika peatekste arvustuste, artiklite, esseede, följetonide või kirjanduslike uudistega. Kokku 95 erinevat kriitilist teksti. Arhiivis Koguja leiduv kriitika on enamasti omavahel autorite, raamatute ja märksõnade tasandil haakimata.

Raamatukogu on komplekteeritud nende ilukirjanduslike teoste alusel, millest kriitika peatekstides kirjutati. Siin on esiteks sellised ilukirjanduslikud teosed, mis olid aastatel 1924 ja 1925 kõige enam tähelepanu äratavateks. Selliste raamatute ümber kriitikas toimuvad vaidlused avavad hästi ajastule omaseid kirjanduslikke arusaamu. Teiseks on Raamatukogus kõik need raamatud, mida on nimetatud 22 kriitika peateksti sees (nt Juhan Liivi, Jakob Liivi ja Eduard Vilde teosed).

Raamatukogu juurde kuulub ka Bibliograafia ning Galerii, mis võimaldab tutvuda kõikide Raamatukogus leiduvate teoste kujundusega (kaas, tiitelleht, teksti lehekülg). Paljudel illustratsioonidel on kunstiajalooline väärtus.

Peatekstide ja Raamatukoguga on seotud Personaalia. See koosneb eesti autorite lühiportreedest, milles on rõhutatud iga isiku kohta 1920. aastate kirjanduselus. Menüüs Välispersonaalia tutvustatakse lühidalt peatekstides nimetatud välisautoreid. Personaalia juurde kuuluvad fotod ja nende alusel tehtud animatsioon, mis avaneb menüü Personaalia alammenüü lehekülje all paiknevatest nupukestest, kui nendel klõpsida hiirega.

Menüü Luukammer on täis igasugust kola: menüü Ajatelg näitab eelnevaid ja kaasaegseid sündmusi, menüü Terminid alt leiab peatekstides kasutatud kirjandusteoreetiliste mõistete Sõnastiku, menüüd Küsimused ja Kirjandiõpetus on mõeldud kasutamiseks emakeele tundides.


Menüü: Raamatukogu, Raamatukogu sisukord...

...sisaldab - 34 raamatut, kokku 205 teksti. Raamatukogus leiduvad tekstid on autorite järgi alfabeedis. Enamus raamatukogus leiduvatest teostest on tänaseks rariteedid ja tavalistest raamatukogudest raskesti laenutatavad – ERNI raamatukoguga tutvumist võiks alustada kujunduste uurimisest (kaanepildid, illustratsioonid, detailid, lehekülje kujundused). Neid võib avada menüüst Galerii, raamatute kujundused või menüüst RAAMATUKOGU, kui klõpsida pärast vastava raamatu teksti leidmist vasakmenüü nupul Pildid.

On raamatuid, mille illustratsioonid on kujunduslikult teksti vahel – siis näete neid vastavalt faksiimileväljaande publitseerimise reeglitele just nii, nagu need on ka originaalis. Nt August Alle "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust".


Menüü: Raamatukogu, Bibliograafia...

...kuulub Raamatukogu ja Galerii juurde. Sisaldab täpsed viited ja andmed teose ilmumise kohta (pealkiri, kaanekujundaja ja kunstnik, kirjastaja, leheküljed). Raamatukogus ei ole enamasti avaldatud raamatuid tervikuna, bibliograafias on toodud leheküljed, kust tekstid on leitavad originaalteoses.


Menüü: Galerii, Raamatute kujundused...

Alamenüü Raamatute kujundused kuulub Raamatukogu juurde. Kujunduste pealeheküljel on näha kõikide raamatute kaanepildid. Kujundusi saab avada ka RAAMATUKOGU vasakmenüüst nupuga Galerii ja iga raamatu juurest nupuga Pildid.
Kujunduste alamenüü PILDID sisaldab nuppe Kaas, Tiitel jne. Siit leiate raamatute kaanekujundusi, tiitellehti, vahelehti, näiteid lehekülje kujundustest, sageli ka sisukorra lehekülgi, illustratsioone ja nende suurendatud detaile.

Kujundused on enamikus skaneeritud Friedebert ja Elo Tuglase isiklikku raamatukokku kuuluvatest raamatutest, mis asuvad Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses. Paljudel raamatutel on tiitellehel autori pühendus ja/või Tuglaste ex libris (nt Albert Kivikas, Lendavad sead).


Menüü: Galerii, Fotod...

Menüüd on koostatud kriitika peatekstide ja eesti autorite alusel. Kõik fotod on pärit Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi fotokogust, sellepärast on fotode nimetuse juurde lisatud täpne viide foto asukohale arhiivis (KM EKLA).Fotode allkirjad on kirjutatud vastavalt originaalile.


Menüü: Personaalia, Eesti autorid...

...sisaldab andmeid 49 eesti litaraadi kohta. Koosneb osadest: · autorite tutvustused – need on originaaltekstid, eesmärgiks on olnud kirjeldada autori kohta kirjandusparnassil 1920. aastatel. Välja on toodud debüütteosed ja looming kuni 1930. aastateni, hiljem avaldatu on puudulikum. Eluloolistel andmetel on peatutud ainult üksikutel juhtudel, kui see on loomingu seisukohast osutunud möödapääsmatuks (nt Peet Vallak)
· fotod (lingitud menüüst Galerii, Fotod)
· kriitika – sisaldab kõiki antud autori tekste, mis leiduvad ERNI menüüdes Peatekstid ja Koguja
· raamatud – autori ilukirjanduslikud tekstid (lingitud menüüst Raamatukogu sisukord)

Pseudonüümide lahendid või kirjanikunimi ja kodanikunimi on näidatud kaldkriipsude vahel. Erandiks B. Atsillus ja E. A. – pseudonüümi lahendeid pole õnnestunud leida.

Täiendav kirjandus:
Eesti kirjarahva leksikon (toim Oskar Kruus, 1995); Eesti kirjanike leksikon (toim Heino Puhvel, 2000).


Menüü: Personaalia, Välispersonaalia...

...sisaldab andmeid 52 isiku kohta. Menüüs leiate kõik mitte-eesti päritolu isikunimed, keda mainitakse kriitika peatekstides (kirjanikud, heliloojad, riigijuhid jt). Seoses H. Barbusse'ga on erandina seletus liikumise Clarté kohta. Välispersonaalias leiduvate isikute tutvustused on võrreldes eesti autoritega lühemad, piirdutud entsüklopeediliste andmetega. Fotosid ei ole lisatud.

Täiendav kirjandus: teatmeteosed, internet.


Menüü: Luukammer, Terminid...

...sisaldab 43 kirjandusteadusliku mõiste seletusi. Valiku aluseks on kriitika peatekstid. Nendest mitmete lahtiseletamisega tegeletakse ka kriitilistes tekstides (nt sonett, irdriim) – sellisel juhtumil on võimalik seletusi võrrelda. Terminiseletused on originaaltekstid, valminud mitme erineva teatmeteose abil.

Täiendav kirjandus: Jaak Põldmäe, Eesti värsiõpetus (1978); Mis on mis kirjanduses: kirjandusterminite leksikon keskkoolile (koost Reet Neithal, 1999).


Menüü: Luukammer, Ajatelg...

...sisaldab Eestimaa pinnal toimunud ajaloolisi sündmusi ligikaudu 100 aasta vältel – alates J. W. Jannseni poolt esimese eestikeelse ajalehe Perno Postimees asutamisest (1857) kuni Henrik Visnapuu toimetatud ajakirja Varamu ümbernimetamiseni ajakirjaks Viisnurk pärast 1940. aasta juunipööret.

Ajateljele sündmuste valimisel ja paigutamisel on lähtutud vajadusest anda kirjanduselule avaramat ühiskondlikku tausta. Tähelepanu on pööratud ka tsivilisatsiooni saavutustele (nt esimene trammiliin) ja poliitilistele sündmustele.

Täiendav kirjandus: Arvo Mägi, Eesti rahva ajaraamat (Stockholm, 1978).


Menüü: Luukammer, Küsimused...

Küsimused on koostatud nende autorite alusel, kelle kohta leiab materjali ERNI raamatukogus ja kriitikaarhiivides. Küsimustik on kasutamiseks nii iseseisvas kui klassitöös. Küsimustik avaneb ka klõpsimisel Raamatukogu vasakust ribamenüü nupul Küsimused, kui olete avanud konkreetse teksti.

Kasutatud on formaalselt sarnast ülesehitust, iga autori puhul läbivad küsimused tasandeid: autor, raamat, kriitika, keel ja stiil, tegevusülesanne, loovülesanne.

Küsimustiku on töötanud välja ja katsetanud kirjandustundides õpetaja Helgi Tering Hugo Treffneri Gümnaasiumis.


Menüü: Luukammer, Kirjandiõpetus...

Sisaldab ERNI materjalide alusel koostatud kirjandiõpetust ja üt näidiskirjandit. Välja on pakutud üks võimalus valmistuda lõpukirjandi kirjutamiseks, õppida ja õpetada kirjanduslikku teksti analüüsima ja arendama oma mõtteid.

Kirjandiõpetus on välja töötatud (Bloomi taksonoomia alusel) õpetaja Helgi Teringu poolt Hugo Treffneri Gümnaasiumis.


Lisavõimalused ERNI kasutamisel õppetöös...

Kasutage paralleelselt programmi MS Word. Selleks:
1. Avage programmis MS Word uus dokument, minimeerige programm.
2. Võtke klahvi Shift abil programmist ERNI vajalik tekstilõik blokki ja andke käsk Copy (Ctrl+C).
3. Aktiveerige programm Word.
4. Kleepige käsuga Paste kopeeritud tekstilõik dokumendi faili (Ctrl+V) ja salvestage see käsuga Save (Ctrl+S) jne.
5. Kleepide ja kombineerige kuitahes palju erinevaid tekstilõike ERNI-st, analüüsige neid kirjalikult, tehke üldistusi, leidke uusi seoseid – kirjutage oma kirjanduslugu!