rootsi kirjanik. Tunnustus tuli romaaniga "Punane tuba" (1879), mida peetakse naturalistliku stiili läbimurdeks rootsi kirjanduses. Valdav tema loomingus on on abielutemaatika, mehe ja naise vahelised pingelised suhted, võitlus. Selle headeks näideteks on näidendid "Isa" (1887), "Preili Julie" (1888). Elu lõpul kaldus ta müstitsimi ja sümbolismi, näidendid "Unenäomäng" (1901) ja "Surmatants" (1902). Strindbergi dramaturgia on tugevalt mõjutanud ekspressioniste ja tänapäeva psühholoogilist teatrit.