Marta Sillaots (Marta Gerland, Marta Rannat) (1887-1969) kriitik,
kirjanik ja tõlkija. Omandas õpetaja kutse, töötas
lühikest aega telegraafiametnikuna (1916-1920) ja ajakirjanikuna,
1920. aastate algul siirdus vabakutseliseks literaadiks. Debüteeris
kasvatusalaste artiklitega ja lühipaladega ajakirjanduses 1909. aastal.
Esimene teos, "Algajad" (1912) sisaldas kolme noore naise psühholoogilisi
portreid. Järgnes naisküsimust käsitlev romaan "Anna Holm"
(1913) ja jutukogu "Lapsed" (1914). Humoristlikke elupildikesi sisaldab
jutukogu "Kodukäijad" (1921). Ka hilisemas ilukirjanduslikus loomingus
on kesksed naisteemad, abielu, armastus, näiteks autobiograafilises
romaanis "Viiskümmend" (1937) ja romaanis "Neli saatust" (1938). Ajakirjas
"Eesti Kirjandus" hakkas M. Sillaots arvustusi avaldama järjekindlalt
1912. aastast alates, tema retsensioonid ilmusid hiljem ka "Loomingus".
Kriitikas esineb ta valdavalt arvustustega, pöörates tähelepanu
karakterite psühholoogilise usutavuse analüüsile. Sellele
meetodile toetusid ka M. Sillaotsa 1920. aastatel avaldatud kolm pikemat
esseistlikku käsitlust: "Ed.Vilde naistüübid" (1925), "August
Kitzbergi toodang" (1925) ja "A. H. Tammsaare looming" (1927). Hilisematel
aastatel keskendus M. Sillaots peamiselt lastekirjandusele (nt. "Trips,
Traps, Trull", 1935) ja tõlketööle. Tõlkis peamiselt
vene, saksa, inglise ja prantsuse keelest maailmakirjanduse tippteoseid,
tema eestindatud raamatute hulk ulatub 60 teoseni (nt. G. Flaubert "Madame
Bovary", Th. Mann "Võlumägi", L. Tolstoi "Sõda ja rahu").
|