Marta Sillaots (Marta Gerland, Marta Rannat) — (1887-1969) kriitik, kirjanik ja tõlkija. Omandas õpetaja kutse, töötas lühikest aega telegraafiametnikuna (1916-1920) ja ajakirjanikuna, 1920. aastate algul siirdus vabakutseliseks literaadiks. Debüteeris kasvatusalaste artiklitega ja lühipaladega ajakirjanduses 1909. aastal. Esimene teos, "Algajad" (1912) sisaldas kolme noore naise psühholoogilisi portreid. Järgnes naisküsimust käsitlev romaan "Anna Holm" (1913) ja jutukogu "Lapsed" (1914). Humoristlikke elupildikesi sisaldab jutukogu "Kodukäijad" (1921). Ka hilisemas ilukirjanduslikus loomingus on kesksed naisteemad, abielu, armastus, näiteks autobiograafilises romaanis "Viiskümmend" (1937) ja romaanis "Neli saatust" (1938). Ajakirjas "Eesti Kirjandus" hakkas M. Sillaots arvustusi avaldama järjekindlalt 1912. aastast alates, tema retsensioonid ilmusid hiljem ka "Loomingus". Kriitikas esineb ta valdavalt arvustustega, pöörates tähelepanu karakterite psühholoogilise usutavuse analüüsile. Sellele meetodile toetusid ka M. Sillaotsa 1920. aastatel avaldatud kolm pikemat esseistlikku käsitlust: "Ed.Vilde naistüübid" (1925), "August Kitzbergi toodang" (1925) ja "A. H. Tammsaare looming" (1927). Hilisematel aastatel keskendus M. Sillaots peamiselt lastekirjandusele (nt. "Trips, Traps, Trull", 1935) ja tõlketööle. Tõlkis peamiselt vene, saksa, inglise ja prantsuse keelest maailmakirjanduse tippteoseid, tema eestindatud raamatute hulk ulatub 60 teoseni (nt. G. Flaubert "Madame Bovary", Th. Mann "Võlumägi", L. Tolstoi "Sõda ja rahu").

PILDID
KRIITIKA

    M/arta/ Sillaots. ""Tabamata ime" naistegelased"