Georg Eduard Luiga — (1866-1936) koolimees, luuletaja, ajakirjanik ja aktiivne ühiskonnategelane. Olles edukas äri- ja lehemees arendas "Eesti Päevalehe" selle peatoimetajana välja Eesti suurimaks ajaleheks (1908-1934). Debüteeris värssidega 15-aastaselt ajakirjas "Meelejahutaja" (1881), noorusluuletused ilmusid esimeses kogus "Laulud" (1888), hilisemad luuletused on koondatud kogusse "Uued laulud" (1901). Luuletajana kuulub ühte ritta K.E. Söödi, G. Wulffi, Jakob Liivi jt 19. sajandi lõpu rahvalikult tundekeeleliste luuletajatega. Kirjanduslukku on G. E. Luiga jäänud armastusluuletusega "Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub...", mille aluseks on tuntud rootsi šlaagri "Barndomshemmet" eeskujul kirjutatud poeemid "Mälestused" ja "Palve" (1888). Liidetuna üheks terviklikuks ballaadiks "Ehavalgel" said need rahva seas ülipopulaarseteks, kandudes kladest kladesse on ballaad rahvaluulelisena edasi elanud ning levinud mitmete paralleelvariantidena. G. E. Luiga on avaldanud jutukesi muinaseestlaste elust ("Muruneid", 1886), proosaloomingust peetakse parimaks lugusid Siberi-eestlaste elust ("Vägivallamaal", 1912). On kirjutanud reisikirju, tõlkinud H. Ibseni näidendid "Keiser ja kalilealane" ning "Rahvavaenlane" (1928). 1920. aastail tegutses G. E. Luiga lehejuhi ja viljaka ajakirjanikuna, avaldades päevakajalisi artikleid nii kultuuri-, poliitika- kui majandusteemadel.

PILDID