Albert Kivikas — (1898-1978) proosakirjanik. Hakkas 1917 kirjutama realistlikke jutte kasvukoha külamiljööst, debüteeris novellikoguga "Sookaelad" (1919, pseudonüüm Mart Karus). Jäädes kõrvale "Siuru" ringkonnast epateeris Kivikas kirjandusliku seltskonna ees vene futurismi vaimus kirjutatud lühiproosaga. Selle ajajärgu loomingut iseloomustab kogu "Lendavad sead" (1919). Avaldas koos Erni Hiirega futuristliku vihiku "Ohverdet konn" (1919). Samasse aega kuulub ekspressionistlik proosapoeem "Mina" (1920), milles lähtuti erinevatest kehaosadest. Kritiseerides siurulaste uusromantilist loomingut, taotleb Kivikas realistlikumat eluvaatlust brošüüris "Maha lüüriline shokolaad!" (1920). Novellikogus "Verimust" (1920) taunib kirjanik sõjakoledusi. Patsifistlikku hoiakut väljendab ka publitsistlik romaan "Ristimine tulega" (1923). Kivikas osales vasakpoolses ajakirjas "Murrang" (1921) ja kuulus "Tarapita" (1921-1922) rühmitusse. 1920. aastatel kujunes ta triloogiaga "Jüripäev" (1921), "Jaanipäev" ja "Mihklipäev" (1924) uustalunike elu käsitleva asunikuromaani esimeseks viljelejaks. Hilisemast loomingust pälvis riiklikku tähelepanu Vabadussõja-aineline romaan "Nimed marmortahvlil" I (1936).

PILDID
KÜSIMUSED
RAAMATUKOGU

    Erni Hiir, Albert Kivikas. "Ohverdet konn"
    Albert Kivikas. "Lendavad sead"
    Albert Kivikas. "Maha lüüriline shokolaad!"
    Albert Kivikas. "Jaanipäev"
KRIITIKA
    Albert Kivikas. "Rõuge kiriku kell. Juhan Jaik'i luulekogu"
    Albert Kivikas. "Manifesti puhul. Maha lüüriline shokolaad!"