saksa–juudi kirjanik. Alustas romantikuna, olles tugevalt mõjutatud rahvaluulest. Tuntuks sai "Laulude raamatuga" (1827). Tõeline menu saatis proosasarja "Reisipildid" I–IV (1826–1831), milles on põimitud reisimuljed läbi Euroopa, looduse ilu ja terav satiir feodaal–monarhistliku Saksamaa aadressil. 1831. aastast alates viibis paguluses Prantsusmaal, kus tutvustas põhiliselt saksa kultuuri. Tippsaavutus on sellest perioodist satiiriline poeem "Saksamaa. Talvemuinasjutt" (1844).