Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia

avaleht | otsing | isikud | märksõnad | kohanimed | asutused | kirjete korv | abi


Kirjed kus kohanimeks on "Ruhnu" (51)

Lehitse

kaupa, järjestades kirjed järgi

  kirjed      kuni 20   

kõik  1930  1932  1933  1934  1935  1936  1937  1938  1939  1940
 

1.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Pealkiri

Ruhnolastele arstiabi raadio teel. Arst võib raadioteel ravitseda. ... Teatavasti puudub Ruhno saarel, kus kõigest 350 inimest, arst, ... Samuti ei ole seal velskrit. ... Väikese elanikkude arvu pärast aga ei ole võimalik sinna arsti paigutada. Seepärast on võetud kaalumisele, et kas ei saaks anda arstiabi raadioteel. ...Teateid haiguse kohta võiksid Ruhnost anda kas kohalik kirikuõpetaja või tuletorni juhataja, kes on intelligent isik. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

26.08.1933

Aasta

1933

Väljaande number

199

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

614.212Ruhnu

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

ambulantsid / arstiabi (kohtadel) / arstipunktid / jaoskonnaarstid (kohtadel) / linnaarstid (kohtadel) / maakonnaarstid (kohtadel) / nõuandlad (kohtadel, konkreetsed) / polikliinikud (konkreetsed) / tervishoiujaoskonnad (kohtadel) / tervishoiu olukord (kohtadel) / vaeste ambulatoorium (kohtadel, konkreetsed)


2.

Andmebaas

Postimees 1933

 

Zhanr

Sõnum.

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Moodne kultuur Ruhnot ründamas. Õpetatakse moodsaid tööviise. Stokholmis asutatakse selleks eriline komitee. Stokholmis on moodustatud eriline komitee, mille ülesandeks on Ruhnu saarel elavate eestirootslaste kultuuritaseme tõstmine. Komitee on asutatud Välismaal Rootsluse Säilitamise Ühingu juurde. Komitee tahab ruhnulastele õpetada tänapäeva praktilisi töömeetodeid põllumajanduses ja kalanduses, kodukaunistamist, tervishoidu jne.

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

24.11.1933

Aasta

1933

Väljaande number

276

Lehekülg 1

4

Lehekülg 2

0

UDK

323.15(=397)Ruhnu

Märksõnad

kultuurautonoomia seadus (vähemusrahvused Eestis), rootslased / kultuuromavalitsuse seadus (kultuurautonoomia Eestis), rootslased / vähemusrahvused (kohtadel), rootslased / vähemusrahvused (kultuurautonoomia, kultuuromavalitsused), rootslased / vähemusrahvused, rootslased / vähemusrahvuste keelteseadus (kultuurautonoomia Eestis), rootslased


3.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Ruhnos päästeti hülgekütte. Ruhno saare ümbruses on praegu käimas elav hülgeküttimine. Jää ei ole aga kõikjal ühtlane ja paiguti tekib jäässe laiemaid pragusid, mis võivad saada küttidele hädaohtlikuks. Üleeile märgati Ruhno saare tuletornist, et 2 hülgekütti on jäässe tekkinud lõhe tõttu eraldunud suurest jääst ja tuul kannab nad ulgumerele. Saarelt saadeti välja jääpaat, kellel läks korda mehi päästa ja saarele tagasi tuua.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

03.03.1932

Aasta

1932

Väljaande number

53

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

639.24

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / vaalad (püük, saagid)


4.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Ruhno päästetud. Saarel möllas difteriit, 4 last surnud. Õpetaja põgenes Kuressaarde.

Zhanr

Pik. sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Jäälõhkuja "Jüri Vilms" alustas 6.veebr. teed Ruhnule, võttes Kuivastust peale 2 arsti. Arstid andsid abi 200 elanikule. Saarel levinud difteeria olevat pehmeloomuline, ega tekita enam suuremat ohtu saare ealnikele. Stokholmis ollakse mures Ruhnu ealnike pärast, sest enamus saare elanikest on rootslased.

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

09.02.1932

Aasta

1932

Väljaande number

33

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

616.931

Märksõnad

angiin / difteeria / difteriit / kurgutõbi


5.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Taud ähvardab Ruhnot. Päästeekspeditsioon oli sunnitud halbade jääolude tõttu tagasi pöörama. Kas difteriit või gripp?

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Raadiogramm Ruhnu saarelt, milles teatatakse, et saarel on puhkenud epideemia, mis levib kiiresti. 3 inimest surnud. Saarel ei ole arsti ega apteeki. Jäälõhkuja "Jaan Poska" pidi kohale toimetama arstiabi, kuid raskete jääolude tõttu see viibib. Vaata ka Post., 1932, 9.II,33,1.Ruhno päästetud.

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

07.02.1932

Aasta

1932

Väljaande number

32

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

616.931 + 614.212Ruhnu

Märksõnad

ambulantsid / angiin / arstiabi (kohtadel) / arstipunktid / difteeria / difteriit / jaoskonnaarstid (kohtadel) / kurgutõbi / linnaarstid (kohtadel) / maakonnaarstid (kohtadel) / nõuandlad (kohtadel, konkreetsed) / polikliinikud (konkreetsed) / tervishoiujaoskonnad (kohtadel) / tervishoiu olukord (kohtadel) / vaeste ambulatoorium (kohtadel, konkreetsed)


6.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Ruhnulastele Rootsist 1200 kr. Stokholmist, 2.augustil. Rootsi pastor Grönberg Ruhnu saarelt, kes viibis Stokholmis, sõidab pühapäeval Ruhnu tagasi, ja viib Stokholmist kaasa 1200 kr. See raha peab minema saeveski ehitamiseks Ruhnu saarele. Sellega tahetakse lahendada saarel raskeid korteriolusid.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

04.08.1932

Aasta

1932

Väljaande number

180

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

674Ruhnu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

lauavabrikud (kohtadel, konkreetsed) / puidutööstus (üldküsimused) / saeveskid (kohtadel, konkreetsed)


7.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Huvireis Ruhno saarele. Pühapäeval korraldatakse Haapsalust huvireis Ruhno saarele. Huvireisile on endid üles annud rohkesti suvitajaid ja rootslasi Vormsist ning Noarootsist. Sõidetakse aurik "Gustaviga". Samal päeval toimub ka Ruhno kirikule õpetaja õnnistmine siinse Rootsi pastor karl Nilssoni poolt.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

17.07.1932

Aasta

1932

Väljaande number

165

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

374.66

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

õppekäigud (üldkäsitlused) / ekskursioonid (üldkäsitlused) / huvireisid (üldkäsitlused)


8.

Andmebaas

Postimees 1932

 

Pealkiri

Ruhno taudile lõpp. Ruhno saarel hiljuti ähvardava kuju võtnud difteriiditaudile on nüüd lõplikult piir pandud. Haigevoodis lamab veel ainult kaks inimest. Halastajaõde, kelle teeneks on suurel määral taudi levimise takistamine, jääb veel igaks juhuks saarel edasi.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

05.03.1932

Aasta

1932

Väljaande number

55

Lehekülg 1

1

Lehekülg 2

0

UDK

616.931

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

angiin / difteeria / difteriit / kurgutõbi


9.

Andmebaas

Postimees 1930

 

Pealkiri

51 Ruhno saare elanikku sõitsid Rootsi. 51 Ruhno saare elanikku, nendest 12 meest ja 39 naist,sõitsid aurik "Odinial" Stokholmi huvireisile. Reis kestab kümme päeva. Sõidukulud kannab Upsala üliõpilaste laulukoor "Orphei Dränger". Sõit üle mere oli väga tormine, kuid siiski jõudsid kõik tervelt pärale. Külalisi oli tulnud vastu võtma palju Stokholmi daame, kes on neile ka juhtideks huvireisi ajal. Laeval oli vastas ka eesti saadik dr. Akel.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

09.08.1930

Aasta

1930

Väljaande number

213

Lehekülg 1

3

Lehekülg 2

0

UDK

323.15(=397)Ruhnu + 796.5(E:485)

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

Kalevipoeg (turistide kodu rootsi turistidele Pärnus) / kultuurautonoomia seadus (vähemusrahvused Eestis), rootslased / kultuuromavalitsuse seadus (kultuurautonoomia Eestis), rootslased / vähemusrahvused (kohtadel), rootslased / vähemusrahvused (kultuurautonoomia, kultuuromavalitsused), rootslased / vähemusrahvused, rootslased / vähemusrahvuste keelteseadus (kultuurautonoomia Eestis), rootslased


10.

Andmebaas

Postimees 1930

 

Pealkiri

Rootsi abi "Svea" kaptenile. Rootsi ajalehtede korjandus läks hästi korda. ... Suur Stokholmi leht "Svenska Tagbladet" tegi algatuse annetuste kogumiseks Ruhnu kapten Östermani heaks, kelle purjek "Svea" 11. augustil Eesti aurikuga põhja vajus. Korjandus... andis 9000 kr., mis on küllaldane summa uue laeva ostmiseks. Teise Stokholmi lehe poolt algatatud korjandus ei ole veel lõppenud. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

17.08.1930

Aasta

1930

Väljaande number

221

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

656.612.4Svea + 323.15(=397)Ruhnu

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

kultuurautonoomia seadus (vähemusrahvused Eestis), rootslased / kultuuromavalitsuse seadus (kultuurautonoomia Eestis), rootslased / laevaõnnetused / laevaõnnetused (kohtadel) / merehädaliste abistamine / päästejaamad (laevaõnnetused, kohtadel) / päästetööd (laevaõnnetused) / Svea / uppunud laevad (ülestõstmine) / uppunud varandused (päästmine) / vähemusrahvused (kohtadel), rootslased / vähemusrahvused (kultuurautonoomia, kultuuromavalitsused), rootslased / vähemusrahvused, rootslased / vähemusrahvuste keelteseadus (kultuurautonoomia Eestis), rootslased


11.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Ruhnule lennukiga posti. Eralendur Vunn hakkab saarega ühendust pidama. Postivalitsusel on praegu sõlmimisel kokkulepe Eesti Õhu- ja gaasikaitse Liiduga postiveoks lennukiga Ruhnu. Praeguste jääolude tõttu on nimelt ühendus Ruhnuga katkenud ning seepärast ka posti toimetamine saarele võimatu. Postiühenduse jaluleseadmiseks tahetakse kasutada nüüd lennuki abi. ... Postivedamine lennukiga Ruhnu sünniks muidugi niikaua, kui harilikku postiühendust pidada ei saa, sest postivedu lennukiga on ikkagi kallis asi.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

22.01.1935

Aasta

1935

Väljaande number

21

Lehekülg 1

3

UDK

656.8 + 656.7

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

Deruluft / kirjaümbrikud (postimaksevahendid) / post (üldküsimused) / postiametnikud (üldküsimused) / postikorraldus / postimaksevahendid (üldiselt) / Posti Peavalitsus / postisaadetised (edasitoimetamise viisid) / postitariifid / postiteenused / postivedu / postmargid (postimaksevahendid)


12.

Andmebaas

Postimees 1935

 

Pealkiri

Ruhnu sai lennuposti. Eralendur Vunni lend üle mere. neljapäeval [31.I] viis eralendur V. Vunn lennukil "ES-RVD" posti Ruhnu saarele, kuna Ruhnuga juba teatavasti pikemat aega ühendus katkenud oli. ... Algul oli kavatsetud Ruhnus posti visata sõidult maha, kuid Ruhnu kohale jõudes selgus, et ranna ääres on maandumiseks hea jää, ja selletõttu võttis Vunn ette maandumise. ... Võimalik on, et edaspidi lennukiga posti Ruhnu viiakse, juhul muidugi, kui postivalitsus seda tarvilikuks peab. ...

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

01.02.1935

Aasta

1935

Väljaande number

31

Lehekülg 1

1

UDK

656.8 + 656.7

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

Deruluft / kirjaümbrikud (postimaksevahendid) / post (üldküsimused) / postiametnikud (üldküsimused) / postikorraldus / postimaksevahendid (üldiselt) / Posti Peavalitsus / postisaadetised (edasitoimetamise viisid) / postitariifid / postiteenused / postivedu / postmargid (postimaksevahendid)


13.

Andmebaas

Postimees 1940

 

Pealkiri

Arstiabi ei pääse Ruhnule.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Ruhnus on mitu inimest haigestunud, kuid kohapeal puudub arst. Tugeva tuule tõttu ei pääse saarele lennukiga, aga ka mitte üle jää sõites, sest jää on hakanud liikuma ning torm on tekitanud jäässe ohtlikke pragusid.

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

29.02.1940

Aasta

1940

Väljaande number

57

Lehekülg 1

4

UDK

656.612 + 614.212Ruhnu

Märksõnad

ambulantsid / arstiabi (kohtadel) / arstipunktid / jaoskonnaarstid (kohtadel) / jäälõhkujad (nende tegevus) / jääolud (liikluse seisukohalt) / laevad (iseloomustus, kirjeldused, omanike vahetus, konkreetsed) / laevakontorid (kohtadel, konkreetsed) / laevaliinid, veosed / laevastik (olukord) / laevasõidu ettevõtted (kohtadel, konkreetsed) / laevaärid (kohtadel, konkreetsed) / linnaarstid (kohtadel) / lodjad (liiklemine) / maakonnaarstid (kohtadel) / nõuandlad (kohtadel, konkreetsed) / paadid (liiklemine) / polikliinikud (konkreetsed) / tervishoiujaoskonnad (kohtadel) / tervishoiu olukord (kohtadel) / vaeste ambulatoorium (kohtadel, konkreetsed)


14.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Esimene õppus Ruhnu tuletõrjele. tulekaitseabinõuks 2 käsipritsi; teine neist 1828. aastast. Puuduste kõrvaldamiseks lühike tähtaeg.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Tuletõrje Saaremaa brigaadipealik O. Väärt külastas Ruhnu saart, et tutvuda sealse tuletõrjeväljaõppega ja tulekustutusvahenditega. Sealset tuletõrjujatel puudud ettekujutus kustutustöödest ja pritside kasutmisest.

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

09.09.1939

Aasta

1939

Väljaande number

242

Lehekülg 1

8

UDK

361.96Ruhnu

Märksõnad

hoolsusmärgid (aumärgid tuletõrjes) / kannatanute abistamine (tulekahju läbi kannatanud isikud) / lendsalk (tuletõrje) / palgaline tuletõrje / tulekahjud / tulekaitse / tuletõrje / tuletõrje ja tulekahjud (kohtadel) / tuletõrje komandod / tuletõrjetehnika


15.

Andmebaas

Postimees 1934

 

Pealkiri

Hülgekütid jääpankadel. Mitu kuud püügiretkel. - Mehed, kes tabavad hülge silma ja lasev. 100 s. pealt kepi pooleks. Need, keda kevaditi peetakse hukkunuks.

Zhanr

Artikkel

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Hülgepüügist.Kihnu ja Ruhnu hülgeküttide raskest ja ohtlikust tööst hülgeküttimisel vana meremehe jutustuse järgi. Ka hülgeküttide elust ja kommetest.

Kohanimi

Kihnu + Ruhnu

Kuupäev

20.04.1934

Aasta

1934

Väljaande number

106

Lehekülg 1

5

Lehekülg 2

0

UDK

639.24 + 390:331Ruhnu + 390:331Kihnu

Märksõnad

elatusalad (etnograafia) / hülgepüük / kotik (püük, kasutamine) / merirott (püük, kasutamine) / tööalased tavad ja kombed (etnograafia) / tööriistad (etnograafia) / tööviisid (etnograafia) / talgud (etnograafia) / vaalad (püük, saagid)


16.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kihnu ja Ruhnu muust maailmast isoleeritud. Triiviv jää purustas telefonikaabli. Teisipäeva [14.veebr.] hommikul ulatas põhjatorm Saaremaa rannikult Pärnu lahte, haarates oma võimusesse Ruhnu, Kihnu ja Manilaiu saared ning Pärnu ranniku. Ruhnus tõusis torm kuni 8 pallini, kuna Pärnus ulatus ta 7 pallini. Kihnu kohta puudusid täielikult igasugused teated juba esmaspäevast saadik, mil katkes Kihnu ja mandri vaheline telefoniühendus rikke tõttu kaablis. Nimelt on merel triivima hakanud jää tõenäolikult purustanud Kihnu ja mandri vahelise kaabli. ..

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu + Ruhnu

Kuupäev

15.02.1939

Aasta

1939

Väljaande number

45

Lehekülg 1

6

UDK

551.5E

Märkused

Kop. osal.

Märksõnad

öökülmad (Eestis) / erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis)


17.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Kihnu neiud lähevad Ruhnos mehele. Mitme-mitme aastase vaheaja järel on tänavu sügisel Ruhno saarel jällegi elavam pulmade ettevalmistamine. Abielujärku jõuavad tänavu sügisel Ruhnos 9 paari. Enamik Ruhno noormehi abiellub muidugi kodusaare neidudega, kuid nii mõnedki on valinud oma kodukanad Kihnu saare näitsikute seast.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Pärnumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu + Ruhnu

Kuupäev

14.10.1938

Aasta

1938

Väljaande number

279

Lehekülg 1

6

UDK

312.2Ruhnu + 312.2Kihnu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

abielud (statistika, kohtadel) / abielulahutused (statistika, kohtadel) / elanike arv (statistika, kohtadel) / iive (statistika, kohtadel) / laste arv perekonnas (statistika, kohtadel) / suremus (statistika, kohtadel) / sündivus (statistika)


18.

Andmebaas

Postimees 1939

 

Pealkiri

Kihnulased ja ruhnulased on teeninud angerjatega tänavu 25.000 krooni. Samal ajal kui meri Pärnu lahe kaluritele annab õige kesist saaki, on Ruhnu saare ümbruses väga hea angerjasaak. Peale kohalikkude elanikkude on põhjaõngedega angerjaid püüdmas ka 50-60 kihnulast umbes 25 paadiga. Kokku on seni kihnulased ja ruhnulased püüdnud angerjaid ümmarguselt 25.000 kr. väärtuses, mis on realiseeritud Pärnus. Ka mullu oli Ruhnus hea angerjasaak, kuid kaugeltki mitte nii hea kui tänavu.

Rubriik

Ringi ümber kodumaa. Pärnumaalt.

Zhanr

Sõnum

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Kihnu + Ruhnu

Kuupäev

06.09.1939

Aasta

1939

Väljaande number

239

Lehekülg 1

6

UDK

639.239

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

angerjas (rannikul, jõesuudmetes, püük, saagid) / bottengarm (sügav-veemõrd) / lõhe (püük, saagid) / siirdekalad (püük, saagid) / tuur (püük, saagid) / vimb, vimm (püük, saagid)


19.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Nelja ruhnlase võitlus mässava merega. Ruhnlaste mootorpaat avaristina 2 ööd ja ühe päeva tormi võimuses. Torm ajas merehädalised Saaremaa randa.

Zhanr

Pikem sõnum

Väljaanne

Postimees

Annotatsioon

Kirjeldatakse ruhnlaste, kes soovisid sõita mootorpaadiga Kuressaarest koju Ruhnu saarele, võitlust tormise merega.

Kohanimi

Ruhnu

Kuupäev

21.10.1938

Aasta

1938

Väljaande number

286

Lehekülg 1

1

UDK

551.5E

Märksõnad

erakordsed ilmastikunähtused (Eestis) / hallad (Eestis) / ilmaennustused (Eesti kohta) / ilmastik (Eestis) / ilmateated (Eesti kohta) / jääolud (Eestis) / kliima (Eestis, üldiselt) / loodusõnnetused (Eestis) / põud (Eestis) / sademed (Eestis) / temperatuur (Eestis) / torm (Eestis) / öökülmad (Eestis)


20.

Andmebaas

Postimees 1938

 

Pealkiri

Pärnu rootslased Ruhnu saarel. Pärnu laeva a.-s. korraldas teisipäeval [2.VIII] aurulaev "Kalevipojaga" teise tänavusuvise ekskursiooni Pärnust Ruhnu saarele. Huvitava sõidu tegid kaasa ümmarguselt 90 Pärnus viibivat suvitajat, neist enamus rootslased.

Rubriik

Suvitusest ja suvitajatest.

Zhanr

Ülevaade

Väljaanne

Postimees

Kohanimi

Pärnu + Ruhnu

Kuupäev

03.08.1938

Aasta

1938

Väljaande number

207

Lehekülg 1

5

UDK

613.76Pärnu

Märkused

Kop. täiel.

Märksõnad

kuurordid (suvituskohana, kohtadel, konkreetsed) / puhkekodud (kohtadel, konkreetsed) / supelrannad (kohtadel, konkreetsed) / suvitajad, puhkajad (üldiselt) / suvitamine / suvituskohad (kohtadel, konkreetsed) / talikuurordid (kohtadel) / ujulad (kohalikud, konkreetsed)


  kirjed      kuni 20   

1 - 20 21 - 40 41 - 51

Biblioserver 2.8 | tarkvarastuudio | külastajaid: 176137071