Eestlased Venemaal

1. MEETRIKAD

Väga oluliseks allikaks Venemaal elanud luterlaste (sakslased, eestlased, soomlased, lätlased) on luterlikud kirikuraamatud. Meetrikaraamatud esitavad laia panoraami Siberi eestlastest, nende paiknemisest, tegevusaladest, demograafilistest protsessidest.

Tomski Maarja koguduse meetrikatest leiame massilisi andmeid piirkonda saabunud talupoegade-ümberasujate kohta. Ent siin leiduvad ka Tomski etapivanglat läbinud vangide nimekirjad, eestlastest, lätlastest ja soomlastest sõdurid ning vangivalvurid.

  • 0010_Meetri_vang: 17. september 1884. Tomski etapivanglasse saabunud luterlasi.

Jacob Kancke (Kange), Jan Lambakachar (Jaan Lambakahar), Andres Saar. Lehe pöördel järgnevad Jaan Serre, Heinrich Kisand, Jaan Luik ... Järgmistel lehtedel Michael Masing, Eduard Peterson, Peeter Roosit, Johann Laur, Felix Eliaser, Jüri Reinwald, Alexander Arro, Martin Tomingas, Jaan Walk, Johannes Tennisson, Jakob Vall, Ans Karama, Karl Tarro, Jakob Palm, Jan Kurrik, Hans Reise, aga samuti Anna Vahi, Anna Socratis jt. Keskeltläbi iga 6.-8. Siberisse sunnitööle või sundasumisele mõistetu oli naine.

1881. a 3. mai armulaualiste koloonias on eraldi välja toodud "eesti kommuun". Ametitest on esindatud raamatuköitja, kingsepad, tööline, lihunik, rätsep, jahimees.

Armulaualiste nimekirjades on ka kroonuteenistuses viibijaid ja nende perekonnaliikmeid: soldat Ants Olmann, soldat Michael Walmispild ja soldatinaine Anastasia Walmispild, soldat Adam Susek, konvoisoldat Jaan Sepper jne.

Näeme ka edukaid inimesi: matemaatikamagister Peeter Raadik on gümnaasiumi ülemõpetaja, Immanuel Põltsam - ülikooli zoloogiakabineti konservaator, Eduard Leman - Tartu Ülikooli lõpetanud sakslasest professor.

  • 0040_Meetrika - Siberi eestlaste nimed 1911. a Tomski Maarja koguduse venekeelses sünnimeetrikas on ka ladina tähtedega ning õigesti kirja pandud. Pole ka ime - pastor Adalbert Lesta oli rahvuselt eestlane.

  • 0050_meetrika - ... aga lätlaste nimedega ta nii hästi hakkama ei saanud.

  • 0060_Meetrika - halastajaõe Olga-Maria Pedaja poeg Voldemar sündis 1919. aastal Tomski koonduslaagris.

RÄNDAJA

Siberi arhiivide ümberasumisega seotud ametkondade fondidest võib arvukalt erinevat tüüpi eestlaste passe ja reisidokumente. Need sisaldavad rohkesti isikuandmeid inimeste päritolu koha kui paiknemise kohta Siberis.

Passide ja inimeste arvestamisega oli väga palju segadust. Tartumaa Võtikvere talupoeg August Karli p Abel hankis endale reisipassi Peterburi kubermangust, Luuga talurahvaasjade komissarilt. Sellel ametimehel ei olnud õigust Liivimaa kubermangu talupojale passi väljastada ning Võtikvere vallavalitsuse andmetel elas mees ajutiselt Luuga maakonnas, mitte Siberis.

Hans Vaigule Tomski kubermangu Zlatogorski vallavalitsusest antud pass. Perekonnanimede osas valitses rohkesti segadusi ja arusaamatust. Esines juhusest, kus ametiasutused klaarisid mitu aastat, kas Pjall, Poll, Pool ja Taal on üks ja seesama või mitu erinevat meest. Fotol esitatud passil teatatakse, et "Vaik" on ka "Kort".

Rõngu valla poolt Andres Sootlale antud pass Tomski arhiivist.

Eriti põhjalikud olid uuemad passiraamatud.

EESTLASTE MAJANDUSELUST SIBERIS TSAARIVÕIMU PERIOODIL

Majandus
Uusasukatele antud toetuse protokoll. Majandusliku abi nimekirjadest leiame eestlastest peremeeste nimed ja elukohad Siberis.

... toetuse saajate nimekiri aastast 1905

...ja aastast 1912

Siberi eestlased olid edukad majanduselu edendamise riiklike toetusprojektide esitajad. Riigi toetusrahadega rajati koole, Medodati küla kuulus veehoidla, veskeid ja muid ettevõtteid

... Zõrjanski valla Linda küla talupoeg Martin Tõnisson kirjutas 1912. a eduka projekti tellise- ja potivabriku rajamiseks.

… Liliengofi külasse kroonu abil auru-viljaveski rajamiseks kirjutasid 1910. aastal alla peaaegu kõik eestlastest peremehed. Kes tegi seda juba vene, kes veel ladina tähtedega.

PÕLLUMAJANDUSLOENDUS

1916. aastal toimus Siberis põllumajandusloendus, mille käigus iga pere kohta täideti vastav loendusleht. Lisaks peremehe nimele, täpsele elukohale ja tema varale oli kirjas ka see, kust ta Siberisse tulnud. Nende materjalide põhjal on koostamisel andmebaas Siberi eestlaste taludest ja nende majanduslikust kandevõimest.

1916. a Siberi põllumajanduse loenduslehed

Malkovka küla peremees Mihkel Kraav oli saabunud Siberisse 1908. aastal Liivimaa kubermangust.

Aleksander Ehlvest saabus Kasekülla 100 aastat tagasi Simunast.

TUDENGID

Tomski ülikooli õppejõudude hulgas oli mitmeid Tartu Ülikooli lõpetanuid. Ülikoolis õppis tsaariajal palju eestlastest tudengeid ning tegutses üliõpilasselts "Eesti".

Fotosid Tomski ülikooli tudengite toimikutest:
0102_Puksov. Artur Puksov.
0104_Saks. Artur Saks.
0107_Vilms. Johannes Vilms.
0108_Laumets. Jakob Laumets.

Kommunistid

0120_Latvians
Parteiarhiiv_ 80-4-73
Venemaa kompartei organisatsioonides peeti korralikult arvet lätlastest, leedulastest ja eestlastest kompartei liikmete üle. Kõiki lätlasi Siberis siiski lätlasteks ei peetud - latgalid olid ametlikes kirjades täiesti eraldi rahvus.

0124_Partei
parteiarhiiv_1-1-1473_L75
Selles nimekirjas on sõjapõgenikena Tomskisse sattunud eestlased.

0126_Partei
Kominterni Eesti sektsioon tegi ära väga suure töö kõigi eestlaste kaardistamisel. Eesti külade ja asumite kohta koostati arvukalt mitmesuguseid ankeete. Ankeetide kogudest leiame massiliselt andmed rahva arvu, koolide, raamatukogude ning majanduselu kohta.

0128_Partei
parteiarhiiv_1-1-1471_L13
1920. aastatel vohasid kommunistlikud illusioonid. Kominterni Eesti sektsioonis usuti tõsimeeli ideaalide peatsest täitumisest. Ehitatakse üles parteiharidussüsteemi ja usutakse internatsionaalsesse vendlusse.

Eestlastest kommunistid kogusid püüdlikult andmeid kõikide eestlaste kohta ja võitlesid raevukalt nendega, kes soovisid esivanemate kodumaale opteeruda. Mõnikord lasti sellised "reeturid" parteirakukese otsuse alusel maha.

0130_Vaino
Parteiarhiiv_ 1-2-397. Genrih Vaino oli üks juhtivaid eestlastest kommuniste Tomski kubermangus. Tema isikutoimikust saame teada, et kaheklassilise haridusega mees oli elukutselt viinapõletaja ning tal oli poeg Karl - tulevane EKP KK esimene sekretär.

0132_vaino
Parteiarhiiv_1-1-1478_L75.
Sm Genrih Vainole saadetud kaebekiri, mis läkitati edasi tshekaale.

0136_Partei
Parteiarhiiv_1-1-1472
Eesti kommunistid lootsid, et Nõukogude võim lasebki neil Venemaal eestikeelset ajalehte välja anda. Fotol ajalehe "Siberi Tööline" toimetus. 1937-38. aastal lasti need naiivsed inimesed maha.

Kulakud

"Kulakute kui klassi" likvideerimisest on säilinud väga palju toimikuid. Kohati on need halvas seisundis.

0140_Kulak
GATO_r802-1-360
Villem Kuntrovi kulakutoimiku kaas. Toimikute kaanematerjalina on kasutatud ajalehti, plakateid ja muud kasutatud paberit.

0142_Kulak
Kulakutoimikud sisaldavad üksikasjalikke andmeid talude majandustegevuse kohta. Herman Keerdi süüdistati "tehnika ekspluateerimises".

0145_Kulak
GATO_r802-1-362
Kulakutoimikutest leiame ka perekonnaseisudokumentide koopiad.

0147_Kulak
GATO_r802-1-371
… ja arstitõendeid. 43-aastane Gustav Näkk lootis vanadest sõja-haavadest ja shrapnellikillu vigastustest abi kulakuks tunnistamise vastu.

0149_Kulak
GATO_r802-1-366
Karl Laur omas teenijatüdrukut "keda ekspluateeris" ja rehepeksumasinat - see saigi tema represseerimise ettekäändeks.

0150_Kulak
GATO_r802-1-364
Liliengofi talupoeg Jaan Kerge kuulutati kulakuks ja sel ettekäändel pandi talle peale ülejõukäivad viljavarumisplaanid. Kuna "normid" jäid täitmata, pandi mees kaheks aastaks vangi. Aga vangist naasesid vaid vähesed…

0152_Kulak
GATO_r802-1-364
Jaan Kergele sai saatuslikuks vesiveski ehitamine. See andis ettekäände teda kulakuks kuulutada…

0154_kulak
GATO_r802-1-362
Kulakutoimikusse kuulus ka poliitiline iseloomustus. Just sedalaadi dokumentidest loeme Venemaa eestlaste võitlusteedest valges väes, omaaegsest karjäärist riigiametites, ohvitseripagunitest maailmasõja rinnetel, edust ettevõtluses ja must, mis sai nõukogude ajal olla represseerimise ettekäändeks.

KIRJAD

Erinevates Venemaa arhiivides on väga palju eestikeelseid kirju sealsest elust-olust.

0160_Kiri
Venemaa Ajalooarhiivi ümberasumise peavalitsuse arhiivifondis on kirju elust Siberis, samuti suhetest erinevate rahvaste vahel. Hendrik Sammul kirjutab oma vanematele elust Tobolski kubermangus Serebrjanka külas.

0162_Kiri
Parteiarhiiv 78-1-366_L47
Kiri M. Kressile.

Küüditatute isiklikes toimikutes on väga palju konfiskeeritud kirju. Kui neis sisaldus kasvõi mõni vihje, mida loeti "nõukogude tegelikkust halvustavaks", jäi kiri toimikusse. Sama saatus tabas lääneriikidesse adresseeritud kirju. Tsensorid on püüdlikult vene keelde tõlkinud isegi luuletused. Täna on kõik need kirjad väga huvitavaks argipäevaajaloo allikaks

0166_Kiri
Ottilia Unt kirjutas kodumaale pikki ja põhjalikke kirju, mis jäid toimikusse.

KÜÜDITAMISED

Esimesed repressioonid tabasid Venemaa eestlasi revolutsiooni- ja kodusõja päevil. 1920. aastate algul küüditati "piiritsooni puhastamise" nime all eestlasi Pihkvamaalt Siberisse. Siberis lasti maha neid, kes olid soovinud opteeruda Eestisse. Siseasjade Valitsuste arhiivides on säilunud massiliselt isikutoimikuid järgmistest eestlasi tabanud massirepressioonidest: 1) 1920. aastate küüditamised; 2) kulakluse likvideerimine 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul; 3) Suur Terror - 1937-39; 4) 1941. a küüditamine; 5) 1944-45. a saksa rahvusest inimeste küüditamine Eestist; 6) 1948. a ingerisoomlaste küüditamine Eestist; 7) Eesti rahvusest inimeste küüditamine Pihkvamaalt; 8) 1949. a märtsiküüditamine; 9) 1951. a aprilliküüditamine.

0180_kyyt - Kõikide represseeritute kohta koostati isikutoimikud. Lisaks kindla formulaari kohaselt koostatud ankeedile (vt foto)ning süüdimõistmisotsusele sisaldasid need erinevaid dokumente, ülekuulamisprotokolle, jälitusandmeid, kaebekirju, erakirju, fotosid jpm. Aksel Sildos, 1941. a küüditatu koju naasmise põhiliseks takistuseks sai see, et noormees oli Siberis teinud väga palju fotosid.

0182_kyyt: Aksel Sildos.

0183_kyyt: mõned toimikud on füüsiliselt halvas seisundis. Fragment Lilli Koigi isikutoimikust.

Fotosid küüditatute isikutoimikutest:

0184_kyyt: August Sildnik.

0188_kyyt: Ilme Daniel-Kartus. Foto küüditatu isikutoimikust.

0190_kyyt: Ain Pool. Eesti Vabariigi esimese põllutööministri poeg.

0191_kyyt: Anita Kokemägi

0192_ Elsa Tallo

0194_kyyt: Ottilia Unt

0196_kyyt: Jenny Ustav.